Jätk

Et siis jah tuvi kõmpis õrnal krõbinal minu jalapeale ja jäi sinna passima.

Täna sõitsin rattaga autoteel ja rääkisin telefoniga. 10 punkti mulle, ma kallis kamikatse. Ja just siis lasi keegi hull ilutulestikku, aga kärakas oli nii kõva, mõtlesin, et mul jääbki süda seisma. Ilus surm. Nii meenus, kui ma kunagi rääkisin Eliisaga oma õekesega telefonis, tema kõndis väljas. Mina istusin köögis ja läbi telefoni käis selline pauk. Selgus et ta kõrval lõhkes rekka kumm.

Ja koju tulles, ikka veel ehmatunud olekus vaatasin kassi ja mõtlesin, et neil on kord aastas õuduste öö. Kui inimene pidutseb ja lennutab taevasse värvilisi aineid siis loomadel on paanika. Koerad uluvad, kassid muutuvad u. pooleks tunniks pudeliharja ja draakoni hübriidideks ja põgenevad sinna kus on kõige pimedab ja sügavam kuhu ükski rakett ei lenda. Linnud ja muud loomad mõtlevad ilmselt, et nüüd ongi maailmalõpp käes. Samal ajal inimesed lasevad shampal korke pealt, hõiskavad ja rõõmustavad, mõnigi magab maha kuna korgid lendasid juba tunde ennem minema.

Tegelt oleks ilus kui loodus pakuks 31. kell 00.00 taevas virmalisi.



Siis ei laseks keegi rakette ja loomad oleks õnnelikud.... ja oleks üldse hoopis teine tähendus uuel aastal. Ehk see meenutaks inimestele seda, mille imelise asja peal me elame.

Homme Paikusele, eks siis jälle...

Proovisin uut tausta luua, aga ei õnnestunud, jälle... Vaatasin, et mustal taustal valge txt. Lugejate rõõmuks võiks ju XD Minuarust on üks hullemaid asju selline silmade piinamine. Nagu see foorum puna-must. Nüüd jääb mul kogu revolutsioon nägemata kuna ma pole lihtsalt suuteline üle kahe rea sealt midagi lugema.Ja veel punased raamid, ei igastahes tubli töö.

Miks või kuidas lugeda märke? Näiteks see, kui ootad bussi rahulikult, uimerdab su juurde tuvi kes tuleb istub su jala peale. Ja passib seal, ja ära ei lähe....

Nii saigi kirjutamis laine otsa, homme proovin jätkata...

Ja see olgu siis...

Oh, oli mul jah plaanis siia kirjutada ägedad reisi mälestused.
Jah, ma alustasin sellega aga kaugemale ei jõudnud kuna ma näppisin vahepeal siin ühte valet nuppu ja kogu mu teos läks suurelt kaotsi.
Sellepeale hakkasid mu närvid murenema ja otsustasin, et, vot enam ei kirjutagi. Saab piltidest ju piisavalt infot.
Üks pilt on ju tegelt u. pool tundi sõnu, muidugi oleneb vaatajast.
On pilte mida me vaatama erilise hoolega, uurime, tunnetame, aga on pilte millelt silm lendab lihtsalt üle. Mis ei paku huvi näiteks võõra inimese pildid, tema vanematest, lastest, kodust, loodusest. Seega kes mind vähegi tunneb ja huvi pakub siis minu reisi pildid on siin <<<<>>>>

Üks, ei kaks asja on kindlad mida mina enam lennukis ei tee:
1. Pilti - see on mul keeranud juba teise fotoka hingeelu nässu. Pärast on taastamine palju kurja nõudev, suurem kahju on kaudma minevatest mälestustest kui vaade pilvedele mille keskel ilutseb tiib.

2. Muusika - Kuulata muusikat rõhku muutvates kohtades on maandumisel super piin. Ja ka paar tundi peale maal käimist.

________________

Sellest siis niipalju.
Täna lähen teatrisse teist korda vaatama ühte etendust, mis oli nii hea, et lihtsalt peab uuesti vaatama. Teine põhjus miks minna on taaskordne vabapääse. Kes napakas inimene ikka ostab tänapäeval mingisuguseid pileteid?

tikk-takk

Ja aeg voolab kesket hämarat jõge aeg nii, et ise tähele ei panegi. Eile õhtul ma alles mõtlesin kui aeg jääb seisma. Mitte küll täielikult aga asjad hakkavad aegalasemalt liikuma kui muidu. Eriti hästi on seda näha siis kui sa pesed oma lemmik taldrikut/tassi ja see kukkub kraanikaussi kätevahelt puruks. Või üldse kui midagi mida ei tohi juhtuda... Siis venib aeg nagu tatt. Mingites olukordades kus sa olla ei taha, kus on piinlik.
Ja kusjuures kui seda meenutada jääb meenutushetkeks ka aeg seisma. Teine koht kus on aja pidurudsed on unenäod. Ja nendes jooksmine. Kui on vaja kuhugi jõuda või põgeneda siis on jooksmine nii kuradi vaevarikas. Aga selle vastu aitab ainult üks mõte "ma olen unes ja tegelt ma saan siin joosta küll" Siis on nagu juba võimalik ja kummaline on see, et selles hetkes tuleb appi see olek kus me praegu oleme ja jäleegi vastupidi tuleb mõnikord unemaailm siia appi. Aga need olukorrad on alati nii peened ja täpsed muidu võib nagu jäädagi kusagil abi lootma.

Ei mäleta, et unes oleks oma jala joostes välja väänanud aga seda ma tegin trammipeale joostes. Sesuhtes läks hästi kuna sain haiguslehe. Aga mis oli päris rabav kogemus seal - ootamine röntgeni järjekorras. Seal on mingi komuuteruuring. Ei tea mida see täpselt endast kujutab aga alguses oli seal mees kellel küljepeal rippusid kaks kotti ja juhtmed mis kadusid tema riiete alla ja seal kottide põhjas oli kollane vedelik. Mida kõike ei pea inimesed kannatama, et terveks saada. Seejärel toodi sinna üks naine kes oli küll nii vana, et ma ehmatasin ära. Ta oli piitpeenike, aint nahk ja kondid ja valgeks muutunud pea. Ja peale teda toodi veel üks selline.

Kui ma ükskord ära suren ja keegi mu jala üles kaevab siis näeb ta sellised konte...



No vot ja juba ülehomme on Saksa sõit. Aga see pole huvitav... pärast kui tagasi siis kirjutan. Peab lugema igavat reisi blogi :D Aga pole kohustus...

Vaata vaid...

Meie majas toimuvad kummalised asjad. Nimelt, korteriomanike vahel. On üks rikas mees kellel on maja suurimad korterid läbi kolme korruse. Ta ehitas välja katusekorteri mingi 90nendatel ja pidi selle kõik majale hüvitama. Ok, nii mõndagi on ta ka teinud aga nüüd käib jalgelemine teise katuse poolepärast. Varsti lasevad vist üksteist maha seal. Kuna meil on ühisus siis peaks olema ideepoolest demokraatia mis näeb välja selline, et kõik midagi ütlevad, otsustadakse vähe ja see rikkur üksinda teeb kõik ära.
Suurim tüliõun mis tekkis oli hoovi parkimine. Kuna meie tänav läheb tasuliseks järgmisest aastats siis on vaja kuidagi kiiresti hoovi tekitada 9 parkimiskohta. No tere tevas... See tähendaks suurt jagu muru ja ühte metsistunud õunapuu mahavõtmist.
Eile helistas alt naaber ja nüüd on korras homme on töömehed kohal ja kisuvad kuni õunapuuni maha muru ja panevad killustiku asemel. Kõigil kel oli otsustada see asi, need on nõusoleku andund. Kõige parem on see, et midagi sellist nagu väga polnud. vaid ideed. Aga see mees juba kühvel käes ja ootab põlevate silmadega, et saaks hävitada elusat ja panna asemele autod. Tore ma ütlen noh!
Aga niisama see ei jää, mingi võitlus peab olema.

Hm... ja täna lubati ma ei tea mis tormi. Isegi nii ägedat, et päästeamet keelas kontserdi ära, seega meil täna mängu pole. No ja kus see torm on siis? Vahepeal sajatab vihma ja nüüd on jälle vaikus, pool päikestki paistab.

Nüüd on vähemalt kindel, et ma lähen Saksamaale 10-13nov. Jeee....

Mõtlesin, et liituks siis selle uue beta blogeriga aga õnneks ma ei saa sellest mitte midagi aru ja süvendea ka ei viitsi. Peab jääma ikka alati õigete asjade juurde, mis on kindlad ja töötavad. Et siis on käpad ühte kaussi pand blog, orkut ja g-mail. Noh mõte vist hea, kuid teostus...?

Kuulan kirjutamise kõrvale sellist plaati nagu Going North - Forde Barth/Per Willy Aserud/Toomas Rull. Muusika kohta saab öelda, et noh- äge, lahe, kift, mõnus, tšill, kole, õudne, jube. Minu arvamus on see, et tegu on 100% ilusa muusikaga. Kuna päevast päeva peab kuulma inimhääli siis on selle plaadi kolmveerand võlust see, et seal ei laula kedagi...! Järgijäänud veerand jääb sellele mis on pillidel rääkida ja viimane ei kurna pead ega meeli, väsita.
Nende esimene plaat jääb meenutama mulle alati kevadet, nüüd viimane sügist. Jääb oodata veel mis meenutaks suve ja talve :P
Siin siis infot ja kuulamist selle plaadi kohta.


Ükspäev jäin mingi saate vahel vaatama 112-te. Kus mingi tädi oli endale naela jalga astunud. Kiirabimutt siis seletab, oi aga siin pole ju midagi, näe verd isegi ei jookse. Ja siis läks selle koha kallale ning tädi oigas valust, mutike jälle, "mis te kisate, ma pole veel midagi teinudki, see alles algus, hullem on veel ees" No ja tuli meelde, et kiirabis ongi sellised inimesed tööl :) Kes teevad haiget ja pole kuulnudki midagi sellest, et inimese valulävi? noh valu talumine on väga erinev.

Täna peks korjama aiast õunad ära ja mahlaks tegema. Ahjaa, esimest korda elus u. nädal tagasi tegin ise oma väikeste kätekestega aroonia-mahla. Lõpptulemus tuli ilus ja hea, juba pool on ära joodud. Mõte oli muidgi talvel neid tarbida.

Ning siis jah... jah, jah, jah....

Elekter

... ning jõudsin Helenile msni midagi kirjutada ning äkki oli pime. Arvuti kergelt proovis uriseda aga hiir, diskohiir tegi oma diskot edasi. Ok, oleks lihtsalt elekter ära läind, aga kummaliseks tegi kõik see, et videomaki kell töötas, kõlarid ragisesid, pisikesed tulukesed modemil vilkusid edasi ja lambid hõõgusid nagu päikeseloojangu viimase hetke valguses. Kord natuke intensiivsemalt, kord päris loojunult.
Ok, mina kes ma kardan kogu südamest seda, kui elekter lihtsalt heast peast juhtmetes ei liigu enam. See on midagi nii jubedat, et ma saan suht tihti sellise shoki, ei suuda leida isegi taskulmapi ülesse, kuigi asukoht on aimatav.
Ja lõpuks ajas mu närvi läbi paar aastat tagasi trepikojas olev lüliti. Umbes 8 korda järjest nii kui ma pimedal talveõhtul vajutasin nuppu käis plaksakas ja kõik oli pime. Ja muide, ainult siis ja siis kui mina seda nuppu vajutasin. Lõpuks koperdasin mööda pimedat trepikoda ukseni.
Täna mina midagi ei teind aga ma arvan, et on siin seos ühe vanaimese surmaga majas. Aga noh eks seda saa hiljem teada.
No ja siis kutsusime toruabi, jah toruabi :D Nad pakuvad ka elektritööde teenust. Üks poiss vahetas välja ääää... faasid??? Noh mingid kandilised valged asjad ühesõnaga.
Ja nüüd on valgus tagasi.

Tuurist...

Nüüd siis "tuurist":
Algas see laevas siidri, õlle, veini, vana tallinaga. Äge kokteil, soovitan nii mõnelegi. Lõpptulemus on hea mõneks ajaks, eriti sellistele nagu mina kes pruugib alkot. suhteliselt harva. Oli vastas takso, mis oli nagu pool limusiin? No, seest oli kardinatega ja taga oli ümmargune iste, tulukesed särasid laes jne. Kui ma nüüd meenutan, siis pole ma veel teistusuguse mitme-inimese taksoga soomes sõitnud. Viidi meid Tavista klubisse mis pidi olema üks Helsingi kõvemaid kohti. Ma mäletan ruudulist põrandat häguselt. Ja siis esinemist, ning ära sõitu Peeguste poole. Ja iga minut hakkas kainus kohale jõudma ja lõpuks ma olin täitsa kaine. Jeiiii....

Peeguste pool oli uus lemmikloom, roheleeguan. Rahvale kui tuntud iguaani nimega. Nii lahe tegelane oli :) Ta oli alles pisike, aga sabaga juba virutas mis hirmus. Ja tal oli hea komme nimega zoom-out. No vot, see tegelane tahab suureks saades 2x2m "puuri". Juba see pisike koht mis tal oli, noh, selline elamine millest tavalised puuriloomad vaid unistavad, nägi juba nii kallis välja, et mul ei jätkunud sõnu. Aga Viktoria ütles, et kavatseb suuremas korteris elama hakata ja loomake saab endale päris oma toa. Lahe. Tol öösel tabas mind meeletu mürgitus, elasin kuidagi üle ja plaanisin tõsimeeleslt kiirabi kutsumist kuni siis lõpuks jäin magama.

Hommikul oli siis sõit Tampere poole. Hilinemisega 2h. kus teine bänd(Kummikameli ) ootas meid suht ebakannatlikult. Mõtelisn juba autos, et heidan hinge. Aga näed ellu jäin, rsk. Mingi hetk suutsin juua mahla ja süüa ära ühe saiakese. Õigemini selle sisu, mis oli nagu täidlasem kui lihtsalt tainas. Jõudsime sinna ja mängisime kohas "Klubi" mis oli jällegi selle linna kõige popim rock koht. Seekord ma mäletan seda, et ma mäletasin kõike :P Paha olek hakkas tasapisi taanduma. Kuid mitte täiesti. All ruumis oli saun ja vähe ruumi. Ning külmkapp täidetult õllede/siidrite/viina ja veega(see kõik läbis 4 kontserti kohta) Rahvas nagu alati - kontsert kesmisest parem. Öömaja Omenahotelis mis oli lahe kuna seal oli privaatsus igas mõttes. Ei mingeid adminne jne. Igast uksest pääsed läbi koodiga milleks oli 61711. Kui kunagi pean valima soomes hotellide vahel siis valin kahtlemata selle koha kasuks.

Sõit Tamperes Turku. Ikka oli vähe kehv olla. Koht taaskord Klubi aga selle vahega et u. 5 aastat tagasi olin ma seal olnud. Turku ja Tampere on nagu pea, et ühe vitsaga löödud. Nagu enamus soome linnasid. Kuid mõelmad on meeldivamad kui Helsingi. Jälle soe söök. No küll seal hoitakse ikka :) Ja samamoodi täidetud kapp. Kontsert hea. Teised bändid ka. Et ikka oleks aru saada siis oli kolme lillekese juubel :P Meie, Kumikameli ja Radiopuhelimet. No nalja oli igal pool nii, et upu või ära. Öö taaskord seal õunahotellis koodiga 48248. Muuseas hotell oli ületee kontserdi kohast mis jällegi, ei jõua ära kiita soome orgunni.

Turkust Helsingisse. Autopeale oli ilmunud veel üks inimene, see tähendas ühe koha puudust või iilgelt ebamugavat sõitu. Ohverdasin ennast ja läksin rongile. Rongid head ja mugavad, nagu seal maal ikka, aint hind oli krdi jube, meie rahas u. 380 krooni, aga sellest piletist tuleb veel juttu... Igastahes sõitisin siis sellega Helsingi poole ja kutsusin õekese vastu endale. Kõik oli tore välja arvatud kivi-kaljudest läbi sõidud mis lõi kõrvad hullult lukku, isegi nii, et valus oli. Ja seda päris mitu korda. Rongi seinad tõmbas ka kummi. Kiire, mugav, puhas. 2h. oli kohal. Restoran rongis jne. Mina sinna ei läind kuna ma olin nii väsinud, et ei suutnud ennast toolilt püsti ajada, rääkimata seljatoe alla laskmisest.

Soome loodus on sügisel ikka lõpp ilus...

Helsingi, pool kodulõhna juba tunda. Vastas õeke ja suundume alla tunnelisse mulle särki ostma. Leidisme kiiruga ühe st. tema leidis ja padavi kiirel sammul sadamasse. Bronnid olid kõik minu käes, seega kui poleks olnud mind oleks... hehee.... nalja oleks (iivel naer)

Sadamas küsitakse mult rongipiletit. Hurraaa, ma olen selle ära kaotanud, seega raha selle eest tagasi ei saa... bööööö (N) Stupid me! Ilmselt kukkus taskust välja kui raha helgedelt jagasin asjade eest.

Ja laev... Rosella, samaga millega läksime sinna. Õudne, igav, igav ja veelkord igav laev. Oktooberfest käis ka seal. Minnes oil isegi päris lõbus, soolakringlid ja karaoke :D
Mängisin maha oma 4€ kasiinos. Mnjah, aga mida nende kolikatega teha siin?

Kodu, hurraaa, hurraaa, hurraaaa.... Kass, pai, pai, pai... Paar tundi magamist ja Munga sünnipäevale, kus Anni oli taaskord teinud megapalju megahäid sööke. Ma enam ei jaksa kirjutada.... sry. Teine kord proovin rääkida mida seal pakuti, igastahes kõht hakkab nüüd ka veel nurru lööma.

Sealt Caffesse kus Kumikameli oli mängind ja Radio mehed mängisid. Eestis meile süüa ei antud. Ka joogiga oli vähe nirumalt. Kontsert, väsinud kõik aga ok. Lõpp tähekese kogu asjale pani see, et Kumikameli laulja ja kitarrist võtsid end tagaruumis paljaks ja läksid lavale ja korraladisd korraliku show laval. Asi mida on raske sõnadesse panna. Seda oskan sõnastada, et mu lõualihased läksid naerust nii krampi, et valus oli.
Ja siis kodu, kodu, kodu, koht mida ma armastan :)

Nii huvitav kas keegi selle läbi ka nüüd luges? Vaevalt... Mina ka mitte, homme, praegu aga magama.

Tuur

Helsingi
Turu
Tampere
Kassi toidab naaber 2x päevas, nagu seadus seda ette näeb...

Hm... ja peale selle, et umbes mingi aeg tagasi külmetasid varbad on saand nüüdseks mu näppudest sinised sõrmed mis on kaetud härmatisega... toas kus ulub jäine õhk ja kõik kohad on jääpurikaid täis... ühes nurgas sajatab isegi lund... Põrand on küll parketist aga ragiseb nagu kevadine jää ja kass kes on muidu kass, aga nüüd on ta jääkaru, seda oli juba ennem aimata, et ta funktsioon oma elus saab olema edaspidi teiseks kehaks muutumine, kuna ta algselt oli juba valge. Ühesõnaga ma korraks karjun KÜLM ON!!! Aitäh, rohkem proovin selle kalla mitte vinguda... Sest mis kõige parem, - suurem osa sellest on veel ees.

Valgus

Täna oli terve park täis topitud küünlaid, tõrvikuid, elktrit tarbivad tulukesed, prosesid ja noo igast asju. Ja muidgi selle kõige kauni vahel vastikult palju rahvast, enamus kindlasti mägedelet tulnud kaema. Inimesed looklesid mööda radasid massidena... liikusid massid ühtses rivis ülesse parki... jäi mulje nagu sealt lõppeks nende elu. Marsivad ülesse ja kukkuvad kuhugi sügavasse kuristiku. Ja kogu see jant läks maksma 2,1milj. krooni. Hm, ilu sellise summa eest paariks tunniks? Ja üleüldse kuhu nad panevad kõik need plekkkarbid mille sees olid küünlad, klaasist "anumad"? ja tõrvikud. Viimastega mõtlesin, et üks õnnetu vanem onuke sättis neid ükshaaval, lõi maapinda kinni ja hakkas süütama. Kui oli ühe kvartali põlema saand siis kindlasti tuli tagasi vaatama kas alguses on ikka kõik ok aga nendes oli lambi õli juba otsa saand ja ära kustunud, jäi nukra näoga vaatama pisar silmanurgast voolamas ning õnnetult ohates... Ja nii mitme kvartaliga kuni ta läks hulluks ja teatas ülemusele, et tema lahkub töölt. Oh, nii lihtne ongi inimesi hulluks ajada. Tööl olen pand aegajalt mängima muusika mis muudab olijad mõtlikuks. Erandlikult iga kord kui see mängib tulevad inimesed sisse, rõõmsalt, lalisevad ja mingi hetk käib klõps ning kõik istuvad nukralt oma jookide taga, enam ei suhelda vaid mõeldakse omi mõtteid. Nii lahe :]
Ja mis kõige ägedam, köetakse!!! Enam ei pea õhtuti lõdisema külmas vaid nüüd soojendab radiaator meeldivalt külge...

Romeo ja Julia vol2

Esimene kord ma mainisin kes võiks neid mängida, teinekord mainin seda, et ma tulin just sealt etenduselt. Ei teagi kus kohast alustuada.... esmalt tegi mu kallis õeke Stella selle pileti välja ja see pilet maksis 420.- püha rist küll... ma ütlen ausalt, et 420-ne eest polnud seal küll mitte midagi vaadata. Ok, Kõre, see kelle nimi mul iialgi meelde ei jää.... Andres Disav... Idavs... Nidsi.... ei saa kirjutada nii keerulist Tatari(?) nime noh :) Vilgats ja Kreem mängisid oma osad profilt välja. Peale ühe, nimelt Kreemi, on nad kõik minuteada näitlemist õppinud aga ka viimane jättis osava mulje. Ülejäänud olid puhtad amatöörid eesotsas Elva Legendi nüüdseks paradise crwe laulja kristjan kasearuga... Noh ok aga andestame.... Õpivad veel, kehv oli aga noh elas üle. Toon ühe katkendi

17.09.2006 19:25
Sõnum	Issand kui hea muusikal..Appi...esimese vaatuse ajal ma ju naersin kõhu kõverkas ning õnne pisarad tulid ka.ning teise vaatuse ajal pidin ma ´kurbusest nutma hakkama.mõni pisar siegi juba voolas...Ma ei suuda seda etsndust sõnadega kirjeldada.seda tuleb minna ise vaatam.Nii hea elamuse sain ma sellest.teveks eluks jääb see mulle meelde:)

Mina arvan, et ma olen homseks selle unustanud. See vist rohkem mõeldud teismeslistele... tõesti isegi mitte vist, vaid ongi...
Aga üks on kindel, kui Andrew Lloyd Webber ütles Moskva uudistes, et on saanud tugeva inspiratsiooni raamatust "Meister ja Margarita" ja plaanib sellest muusikali teha siis lähen seda ükskõik kuhu kindlasti vaatama.
Ja parim mida siiani on õnnestunud näha on oli ja loodetavasti jääb - Moulin Rouge. Kasearul on veel palju õppida McGregory häälelt...

10 päeva... andestust andke mulle. Nüüdsest olen ma ju tööinimene. U. sama kaua olen töödand ja nüüd hakkab rütm sisse tulema. Muidu oli nii, et töölt koju ja kolaki magama... hommikul ülesse ja tööle. Vahepeal natuke ka kodus korda pidanud. Aga jah nüüd juba nagu mainisin hakkan rütmiga ära harjuma ja iga päev tuleb nagu tunnike juurde tegutesmise tahet. Kummaline kuidas tegelikult üks inimkeha toimib. Isegi mitte kummaline vaid imeline. N. eile oli nii, et ma olin 24h jooksul maganud kõigest pool-h minutitega, sealjuures 16h liikusin pidevalt ringi ja sain istuda kokku 2h? hea kui niigipalju välja tuleb. Ohh küll ma olen tubli :P No vot ja nüüd on Katlin Hukoga eestisse. Fun! :)
Käisime loomaaias ja noo võrreldes sellega mis Pirjo oma blogisse kirjutas on meil olukord palju trööstitum.
Katlin ja Eliisa rääkisid, kuidas nad kord käisid loomaaias just siis kui tiigrid paaritusid. Selline möirgamine oli olnud, et lähedal olles pidi kõrvad kinni panema.
Noh, tegelt oli seal ka ilusaid asju. Enamus kohad olid päris kenad. Pole enam puure vaid pleksi-klaasist mingid seinda ja puit. Ilus, ja troopika-maja oli ka ilus. Seal oli krokodilli ja mingi kilpkonnlane. Ja nende basseini põhja oli palju münte loobitud. On ikka värdjad küll ma ütlen noh! Oleks ma näind ise oma silmaga kedagi loopimas siis oleks paar krõbedat sõna kohe öelnud... Nad võiks teha piraajade akvaariumi lahtiseks. Las loobivad sinna aga kuidagi nii, et kalad saaks loopija kätte ja münte alla ei neelaks.
Niih, pilte ei saagi lisada miskipärast. Eks ma siis panen hiljem. Ja noh mõnesmõttes oli seal lahe just need uued osad aga nendest ma ei räägi muidu saab üldmulje rikutud :P
Hm... nüüd tulid muud mõtted vahele ja kirjutamise laine möödus...
Et siis jälle, proovin tihedamini :]

Lived

Niih, eile oli järjekordne Zhuuti live. Seekord siis kinomajas ja mingi indi üritusel. Rahvas istus pimedas saalis ja plaksutas siis kui viisakas oli. Appi, kui hirmus see oli.... Ja sealt ka üli-igav esinemine meie poolt. Õnneks sai suht ruttu see jama läbi, kitarri panin papaa Lexsusesse ja lippasin edasi mööda vanalinna õhtust aurat ja porilompe Ultima Thulet kuulama.

Oi see oli hea, kuid kergelt logisev etteaste nende poolt. Rahvas kõik istus ja kui just oli endal sama kogemus siis päris kurb oli vaadata. Aga noh eks neil ole kogemust sellest valdkonnas 19 aastat rohkem kui meil. Seega paksu nahka on nad kõvasti vast kasvatanud. Eriti võrreldes sellega mis tollases liidus tuuritades koos Tõnis Mäega ja millised massid siis käisid kuulamas.

Ja muidugi need ahvid kes tantsupõrandal on. Kes hoogsal valsisammul lendavad ribidesse, näkku, kõhtu, varvastele. Ja eile oli taaskord seal üks vastik somm, kes oli selline ligi 50 aastane, suht kõhna selliste kohta ja pikkade blondide juustega. Neid juukseid, mis hobusesabas meeldis tal seal hirmsasti lehvitada ja endal oli tal väga rahulolev nägu. Kuni ta panni oma peaga mulle kuklasse sellise kõmaka. 9ndal tuleb Amigos Thule, vot seal saab neid hambad ristis taluda. Mida küll lubab endale üks täis õginud ja rasvunud somm, viigipükstes, kuldse vööpandlaga ja valge triiksärgiga mis on täis higisatud ning juua täis ja räuskab. Ok, tuleb ära kannatada kui bänd tunneb karjuvat vajadust sellisele publikule mängida.

Hm... ja üllatuseks sain teada et see A-rühma uus lugu on hoopis originaalis Radari oma. Retsept! Ega ükski hea lugu ei saa oli ju enda tehtud :D

Ciiiiirs.... laponia, marjadest mida armastavad karud!

Täna

Täna, täna, TÄNA! nägin ma midagi kummlist. Tuvi... jah, tuvi pole ju iseenesest nii kummaline aga tuvil oli kaelas baranka. Päris õnnetu vaatepilt. Seda oli ka nokitud. Ja ta otsis süüa endale. Hull värk, otsid süüa ja endal ripub söök kaelas aga kätte ei saa. Nüüd jääb loota, et ta jääb vihma kätte ja tasapisi laguneb see tal kaelas ära. Äkki keegi jõhkard oli selle talle kaela pannud aga vast ka mitte. Tuvide söömis harjumused on väga kummalised. Kord jälgisin, kui istusin stuudio ees ja sõin oma hesburgerit. Nad loobivad miskipärast oma toitu kohutavalt. Miks? Igastahes ma arvan, et nad seda barankat loopisid karjakesi ja lihtsalt üks õnnetu oli valel ajal vales kohas täpselt õigel hetkel. Ja see ämblik kellest ma ennem rääkisin. Ta ikkagi raibe on jäänd vannitupaa elama, sest sinna on tekkinud suht võimas võrk mida nagu tavaline pisike ämblik pole võimeline ehitama.

Purgen

Nüüd oli mul mitu päeva kogunenud asju mida tahtsin siia kirja panna. Otseloomulikult, kui ülesse kohe ei kirjuta siis on korras... Üks asi on meeles, mis oli pargis. Kus üks mingi u. 7-8 vene poiss oli rattaga. Ja seal on kaks küngast kus siis ratturid sõidavad. Karjus emale "mama smatriii" sõitis esimesest künkast üle aga teine oli liiga terava tipuga ja oma lasterattaga jäi ta sinna kinni, ning kukkus külejpealt alla sealt. Ok, haiget ta vast ei saand aga nii ehmunud näoga oli ja muidugi üsna kohe oli kuulda kalli mama lõugamist :D Poiss jäi sinna seisma ja nuuksuma, ema lõugas ja kaduski see hetk minu nägemisraadiusest hiljem ka kuulmise omast. Nii aga kõige parem elamus on see, et ma sain venemaalt oma kaua oodatud Purgeni uue plaadi ja DVD kätte. Ome endises headuses kuid uute nihetega. Näiteks on mõnda lugu kuulates tunne nagu oleks sattunud keset lahinguvälja, kuna kardaan(nendele kes ei tea mis see on: siis see on topelt basstrummi pedaal, seega on sellega võimalik kahe löögivahele veel üks löök lüüa) käib igaltpoolt nii kõvasti üle. Aga seal välja surma ei saa, lihtsalt hingelise valangu. Ruslan ise olevat rääkinud, et lõpuks on ta leidnud endale sellise trummari nagu ta seda koguaeg soovinud on. Ja üks lugu on nii ilus, et toob peaaegu pisara silma. Purgeni juures on lahe see, et ta meloodiad on nii põhjapanevalt kurvad kuid ometigi nii lihtsad. Sõnade kohapealt ei saagi midagi eriti öelda kuna pole venekeelega kahjuks eriti kodus. Aga õpin... :P
Ahjaa Katlin tegi äkkvisiidi eestisse. Sellised asjad mulle meeldivad, st. ootamatud head üllatused. Eriti kui see on seoses inimestega. Täna siis talle küll, ise ta ei liigu, kuna laps on haige aga kui kuu ei haugu siis on tähtedel aeg liikuda.

Niih, eile oli Zhuut-i live. Ja taaskord polymeris, kuid teises ruumis kus akustika tunduvalt kehvem aga mis teha, kusagil peab ju ikkagi olema koht inimestel kus esineda. Kõik kiitsid veel, et parib live jne (Y) Nüüd on rahuldustunne teost :)

Hm... ja just kui sa antud lehte jutt, vihjega, et meie tsikkide bändi ei käida ainult välimuse pärast vaatamas, siis eile kukkus küll teistmoodi see asi välja. Nimelt olid lavaees mingid kelmmid kes kiskusid ülakehad paljaks ja karjusid Stellale "Appi sa oled nii ilus, ma tahan sind, ma ei saa enam magama jääda, apppiiii" ja siis teine põhiline asi mis nood karjusid oli "Trummaril on ilusad tissid" Minuarust oli see nii naljaks, et mul oli pidev irve näol.

Ja vahepealne söögipaus Baikersis, kus oli täiesti omaette maailm. Astud uksest sisse ja tunne nagu oleks tõesti kuhugi teise reaalsusse sattunud. Seal oli oma süsteem, umbes nagu sipelgapesa kus kõik on väga täpselt organiseeritud ja nii oli ka seal. Sipelgad rabavad esmaspäevast reedeni tööd teha ja lõpuks saavad nad pesas kokku, oma töö ja vaeva eest saavad lõõgastuda ja vaatavad kuidas teised sipelgad karaoket laulavad. Inest ja Smailersit... Ja lõpuks on kõik nii juua täis. Aga seda kõike ei oskagi kirjeldada, seda peab ise kogema.

Ahjaa ja mis veel oli väga lühisesse ajav - autod käivad nupust tööle! Minujaoks oli see tõeline uudis, sest siiani olen ma näinud võtmeid ja süütelukku. Sõitsime eile taksoga sinna polymeri. Ja juht pani auto käima nupust kuhu oli kirjutatud on/off. Mul tekkis sellest kohe vaimustus ja hakkasin pärima. Selgus et kogu süsteem läheb käima kaardiga kus on veel peal signa nupud. Seega tahad sõita, võta rahakoti vahel kaart, aseta spets kohta ja vajuta nuppu ning sõida! Oh tehnika imed.

Ning kui jutt käis juba putukastest siis eile õhtuks oli vanni tulnud hiigel äblik. Kui panna kaks tikutopsi pikima küljega teineteise kõrvale siis saabki tema suuruse kätte. Ok, mul tõesti pole mitte midagi ämblike vastu kui nad väiksemad on. Nii kui nii elavad vannitoas oma võrkudes ja tunnen nede eluüle rõõmu ja kurbust kui nad pole mitu päeva välja ilmunud. Nad on kõigest. noh. pöidla suurused (küüne algusest kuni esimese lülini) ja palun, elagu, olgu, püüdku, söögu. Ja ma ei lähe nende "kodu" hävitama. Aga see ämblik tekitas tõesti kõhedust. Sain ta ka pildile....
Ta oli ikka tõeliselt õudu tekitav ja nagu näha tal veel ees kaks kombitsat millega ta hoidis kinni. Deem, ise nad on nii võimsad ja siis ei oska vannist välja ronida. Kummaline. Igastahes kogu oma austusega looduse vastu aitasime ta sealt paabulinnu sulega välja, endal paras adrealiini laks sees ja käes värinad. Aga sai ta tagasi oma keskkonda, kuhugi vannitagustusse sügavustesse. Ma loodan, et ma teda enam nägema ei pea ja ta siin paljunema ei hakkaks. Igastahes head elu talle!

Ning täna veel oli hoovis maja koosoleks. Mis kujunes ootamatult põnevaks ja nalja oli nabani. Aga kõva häälega ma ei naernud, pigem peas, seda kuidas inimesed olukordades väga totakalt käituvad.

Mis on hea?

Hea on see, et eesti tähtsamatesse paikadesse käib rong.

Saab enam midagi paremat olla? Jah, saab küll. Näiteks sõita selle rongiga Pärnumaale ja minna metsa seeni otsima...

Ning leida üks seen...

Mille sees elas hiigel põrnikas. Kuna meil hakkas temast kahju siis lõikasime tema eluaseme välja nagu on näha pildilt... Üldiselt pidavat olema see aasta hirmus kehv seeneaasta, mida andis ka tundua. Saime kokku kuus seent millest kokkuvõtteks imepisikese koguse praetud seeni. Aga lootust veel on!
Ja kui enam metsas ei viitsi passida tuleb minna aiamaale kus on ka kõik lõpp ilus ja kohutavates kogustes aroonjaid ja lihtsalt nautida kogu seda ilu.

Kusjuures pilt on tehtud suht enamvähem sellepärast kuna seal ühel õiel istub mesimumm :P Niih ja siis veel käija jõeääres nautimas kogu seda ilu ja vaadata neljatiivalisi kiile ja mudugi seal kõige juures süüa kõht head ja paremat lõhkemiseni täis, nostalgitseda pildialbumites ja meenutada kohta kus ma lapsepõlves kasvasin ja ikkagi süüa maailma parimad vanaema tehtud kaneelirulle umbes 20 tükki :)

Few days

Oli kontsert Kilingi-Nõmmel. Tore! Jõudsime sinna ja üks tuttav tuli enamvähem jooksuga minu juurde, ise suures ärevuses, nagu oleks midagi ennemolematut toimunud, näiteks tuumapomm plahvatanud, aga ei, jutt oli järgmine: "Sa ei tea millest sa just ilma jäid! Pungid peksid kuuekesi ühte natsi ja karjusid "nazis raus, nazis raus" ja kõik skinnid peksti haiglasse." Noh hea, et niigi läks. Üldiselt jooksevad kõik pungid laiali kui kasvõi üks kondipea on läheduses. Nii jutuski soomes kus oli u. sama mõõtu üritus. Kohale tuli 4 kiilakat kaigastega ja nad suutsid oma paarsada punki järve hirmutada :D Keegi ei hakanud vastu vaid taandusid. Nii palju siis üksmeelsusest. Hm... ja tagasisõit sealt kujunes ootamatult ilusaks, kuna taevas olid tähed ja kuu. Kuu oli sirp ja tähed jäid temast paremale ülesse. See oli niii ilus :)
Selel pildi ma meisterdasin valmis oma suure armastusega kuu ja tähtede vastu millalgi ammu :P
Ja siis oli ka Zhuudil live eile. Mis kujunes ootamatult zhuudiseks ja nalja oli mul nabani. Ise jäin väga rahule ainult, et teised pole minuga ühel meelel. Stella ütles lahedalt laval "Ah minge te kõik persse, te lõpetate loo alati varem ära kui mina sõnad ära laulda saan" Noh, a mis sa teed ikka kui kõik mängivad nii erinevat asja ühe loo nime-all, et tuleb see sasipundar ära lõpetada. Zhuut on kurjast ja VanaTallinn on DevilTown drink!

Ja lõppeski vee sadamine taevast...

Õhtused sõidud

Täna polymeri tripp ära oli KTF-i raames. Ja rattaga (Y) Üritus ise lahe ja sain sealt huvitava orgaanilse õlle koju kingiks tuua. Nüüd on külmkapis kaks huvitavat õlut: Sircelmaster ja Dog in the Foog viimane tuli Poolast. Ja tagasisõit. Jälle meenus üks seiklus... tookord siis samamoodi augusti lõpus öösel tulin rattaga Sõlest ja sealt kus läheb rattatee Snelli tiigi äärest... Tuli minu kõrvale tiigist vesirott! Jah ja täiesti päris vesirott... Nõnda me liikusime võidu seal, mina sõitsin ja tema jooksis mu esiratta juures. Miks ta ei pööranud tiigipoole tagasi ei tea, lõpuks pidurdasin ja ta jooksis üle ratta/kõnnitee mingisse põõsasse. Ja ma ei saand seda ette kujutada, ta oli ikka päris suur, mustakas/pruunikas, hiigel sabaga, kasukas oli märg ja ta jõulised jooksuliigutused, need küünised mis tekitasid kokkupuutes asfalidiga korraliku klõbina :) Ja teine asi mis meenus oli Uus-Sadama tänaval, kus ma tulin poest oma toiduga, seekord siis jala. On sellel tänaval elumajad ja kõndides rahulikult. sadas ühe maja ees mu peast u. 10cm kauguselt maha puruks laste mängupüstol. Sellist asjade üle võibki mõtlema jääda kuna on teada, et maailmas pole olemas juhuseid...
Jaaaaa siis täna meisterdasime valmis 3 purki punasesõstra ja teised 3 purki tikkri džemmi.

Romeo ja Julia

Romeo rollis võiks olla Jaak Joala ja Juliat võiks mängida Silvi Vrait :D Vot sellest saaks tõelise etenduse!

Kõige sellega seoses, et leidsin ülesse küürimisharja mis küüris puhtaks mu köögipõranda tuli meelde kus see asi pärit oli. Kunagi, kui toimus viimane mättafond polymeris. Kui see koht oli veel eoses ideedega, lagastati see kõik päris korralikult täis. Ja äkki ujusid välja omanikud kes teatasid, et olgu kõik puhtaks tehtud ja ka hoov olgu klaasikildudest puhas. Viimane oli tõesti täielik sürr kuna olid purukslöödud autoaknad ja nendest tuleb sellised pisikesi tükikesi... Nii ma siis läks sinna luud käes neid kokku pühkima :D Õnneks saabus mu õeke Eliisa ja temagi aitas. Aitas ka Kristiinekeskusest utoopilise summa eest kõiksuguseid harju ja puhastsasju osta. Pidi ära minema mõneks ajaks, ja appi tuli veel Katlin ja jaaa jaaaaaaaa üks noormees veel, hea tuttav kelle nime ma ei suuda meenutada. Igastahes kui õu oli "puhas" pidi ära pesema terpid kuni kolmanda korruseni ja saali, nö. saali. Ja ka verised seinad, ilmselt kas käis lööma või lihtsalt keegi kaotas alkost tingituna tasakaalu. Ja nüüd alati Polymeris ringi vaadates meenub kogu see komejant. Nüüd kutsuti polymeri seinu värvima. Ei lähe, mina olen sellesse kohta juba oma panuse andnud!

Õhtune ärevus....

Miskipärast on saabunud hinge ärevus ja rahutus. Millest küll... aru ma ei saa... Ometigi on rütmid ümberringi kõik samad aga miski nagu torgib ja ärritab. Ilmselt mingi vabanenud energia... jeee. Täna käisime Stelkiniga Nokus istumas, taaskord ma sain tema järgijäänud toidu ära süüa... yesss... Ja proovis ka ta endale seda kaarti taodelda. Ehk õnenstubki, ma vähemalt loodan. Gaash ikka ei lähe see tunne üle, murra või pooleks. Nädalavahetusel õnnestus rongidega ringi sõita. Jõgeval tuli vastu teine rongike, kus juhi aknal kõlkus väike poiss kes oli sellise näoga, et tal oli see kõik täielik elu-elamus. Ilmselt oligi. Pätakatega seoses tuli meelde see sünnipäev kus õnnestus nädalavahetusel olla. Ned oli seal palju ja mina sain mission'iks täis puhuda õhupalle :D kui vahva, kuigi aju instinkidele oli see paras hirmufaktor kas nüüd läheb puhudes puruks või ei. Õnneks ükski ei läind aga küll läks nende laste käes, kes said sellest parajad ehmatusest :D Fun, tõesti. Hm... ja siis proovin siiani mõelda mis on see üks tehas rongitee ääres. Nagu oleks jahuga üle puistatud. Jahutehas? Aga miks on neil vaja seda kõike välja paisata? Või hoopis tsemendi tootmis koht? Kõlab loogilisemalt. Igastahes oli see väga utoopiline kõik need 5 sek mis õnnestus seda pead pöörates näha. Kuid kõige lahedamad tehased jäid siiski Venemaale. Mille kohutav igatsus mind täna keskpäeval tabas, kui kirvega puupaku pooleks lõi, mu peegelsileda igatsuse jää. Tahaaaaaaaaaaaaaaaaaaan venemaaaaaaaaaaaale.... palun!!! :'( Nii väga tahan. Oleks üks haldjas, ei, sobib ka kuldkala kes laseks soovida, siis üks kindel soov oleks see, et saaks iga kell kui tahan Venemaal käija.





OK, sülge jäi suhu ja sõnade külge, aitab praeguseks.

Yesssss

Ma olen linna parim düsgraafik! Retsept!

Elu on selline....

Hetkel voolab tuppa meeldivat tõrvapapi haisu. Aga see pole see lõhn mis on siis, kui päikesekäes jääb lind kas sabaga või nokaga või mõlemaga... üldiselt siiski koibadega tõrva sisse kinni, vaid augusti kuu meeldivalt jahedate õhuvooludega segunenud kurku ärritav lõhn. Kui varbad hakkavad lauaall juba külmetama, on see mis annab märku lähenevast talvest, saabuvast puhkeajast.
Inimene ja loodus ei ela ühes rütmis. Talvel loodus puhkab aga inimene rabab tööd. Suvel loodus elab, inimene jällegi puhkab...
Täna käisin ema juures. Ta on meil tubli inimene, on hea töökoht, oma kodu mis pole liisitud, käib autokoolis ja teeb sporti. Seal saab alati hästi süüa ja muidu tore. Seekord olid seal kummalised asjad. Seega kaldun teemaga nende asjade geniaalsuse poole. Kaal... klaasist, ilus disain jne. Näitab palju on keres rasva ja vett. Oh, ime asi. Raskust näitab ta õnneks rahuldavalt aga see ülejäänud süsteem jättis küll mõtlema. Kui tahad teada % andmeid tuleb samalajal kaalupeal olla ja tasakaalu pidada ning neid nuppe näppima. Kui ta lõpuks andmed välja luges hakkasid nood kordamööda nii kiiresti vilkuma, et ei jõudnud aru saada, mis miski on. Ja nõnda ta vilkus mingi 30 sek. ja oligi kogu lõbu läbi :D Reageerimis mäng. Teine huvitav asi oli pulsimõõtja. Kerekülge käib mingi asjandus ja käeüber kell. Kellal on hõbedane võlunupp mille tagajärkes on sinu südmelöökide tihedus. Mina sain 85-90 vahele pidevalt. Noore suitsetava inimese asi :D Rekordiks sain mingi 130 ja miinimuiks 82. "päris" sportlastel olevat 30ne kandis. Kui mediteerida on minusugusel see isegi võimalik, aga tekib hasart mis on teatavasti adrealiin, mis omakorda on südame turgutus ja seega tõesti võimatu. Kas nüüd kukub alla 80ne, eiii, läheb hoopis 90ne peale ja siis alusta jälle otsast peale. Sellised asjad on siis tänapäeval olemas...

Ja mis veel...

Ja mis ma veel tähele panin täna! Kui ma olin söönud ära Karjakeldris hiigel prae, Olympic kasiinos maha mänginud 50.- ja kõndinud läbi Virukeskuse kuna see ehitis jäi lihtsalt teele ning sealt väljunud, avanes ühe nurgapeal huvitav vaade. Seal kus apteek on. Kolm meest, üks soigus ja hoidis pingsalt oma veene kinni, ta proovis päris korralikult, teine karjus midagi venekeeles ta peale, ilmselt "ole paigal krdi debiilik" ja üritas siis selle soiguva mehe veene tapada süstlaga... Kas pole mitte romantiline? Ja nii vallandub massi vabadus selle mehe vereringlusesse, kuni järmise korrani, kui seda enam üldse tuleb. Ilmselt täna öösel käib seda venda segemas üks auto kolme inimesega kes lasevad ta verre omakorda seda mida ta ei taha, see mis on õudne ja teeb haiget. Oh on ikka inimestel tahtmist elada sellistes olukordades XD Mitte keegi ei tõuka neid sellisesse kohta ja ometigi on pärast hea näpuga näidata sest tunnistada seda, et ka ise võib, ei tegelt loobki endale selle kõik on nii raske. Palju õnne ta elu jääbki igavesti ühele orbiidile keerlama, seni kuni ta suudab tunnistada oma vigasid!

Kaduvad asjad...

Kadusid mu andmed mingist serverist kadusid mu kallid seivid arvutist. Seega, hakkasin mängima mängu ja mida ma avastan, ühtegi ainsat seivi pole alles, nagu ouuuuuuuuu maaaaaaaaaai gaaaaad, vähe närvi ei aja väääääääääää.... Tegelt ajab küll. Nüüd nägin 5 tundi aega et jõuda sinna ühte punkti mis mul vajalik oli. Peale selle vaatasin kööki jalutades et aknapeal on kärbes aga mitte niisama, nagu oleks ta tiibadega klaasiküljes kinni ja kõhuga minupoole. Sellise efekti saab siis kui puhta viinaga aknaid pesta :D tundumaks et kärbsed on hakand tiibadega kõndima/klammerduma. Hea et kass seda kõike ei näinud, kuna ta on teada-tuntud putukõgilane oleks ta vastu klaasi hüpanud. Mida ta on ka teinud siis kui talveks sai pandud lindudele mingid söögipallid aknataha. Kass passis, passis, passis saba tõmbles ja habmad plagisesid kuni käis jälle üks mats... Pärast tuigerdas natuke uimase näoga ringi ja kõik kordus.... sooda peast!

Blogide kolimine

Seega kuna geniaalne delfi ei lase enam mind mu blogisse on aeg kolida võõramaa omasse... näts ja värviline traat, mõnele ainult kompassi pealt tuttav ilmasuund, midagi huvitavat ja uut. Arvuti jamad... eks seda on ennemgi juhtunud, et oled kusagil olemas ja äkki enam pole. Lihtsalt kõik, kadunud, unusta üldse ära et sinust andmed eksisteerisid, kuid mis alles jääb on google chche, kus on ikkagi kõik sinu viimasedki vägitoed netis näha mis sest et enam reaalselt neid ei eksisteeri. Seega tasub alati ettevaatlik olla kuhu mida kirjutada eriti kui on midagi varjata :]

Tartu mnt. hüvasti majad....

Tartu mnt. hüvasti majad....

postitas Tirtsus - T, 2006-05-09 12:28

Pandi kinni nüüd üks väike jupp teed ja linnas valitseb kaos.
Minumeelest tuleks kesklinn üldse autovabaks teha. Sealjuures head ümbersõidud ja veel parem ühistransport. Ilus utoopia. Igastahes siit ilus meenutust kolmest armsast majast mis on vaja maha võtta, et inimestel oleks mugav liikuda.

Tahad ellu jääda-Võta pangast laenu

Tahad ellu jääda-Võta pangast laenu

postitas Tirtsus - P, 2006-01-29 20:11

Teooria: Maailma juhib käputäis inimesi kelle peamine prioriteet on raha.
Osapooled: Pank ja väikekodanlane.
Süsteem: Elu tehakse võimalikult nii, et ei saaks elada ilma laenuta.
Süsteem 2: Intressid... Võtad pangast laenu X summa. Tagasi maksad X*X summa.
Praktika: Lähed panka ja laenad OLEMATUT raha. Ja maksad selle olematu osa pangale. Seega võib nii sama raha kellegile ära kinkida.
Miks ta nii olematu on? Pangal ei ole keldris miljardeid kroone.
Tõestus: Mis saaks kui praegu läheksid eestlased panka ja tahaks oma arvel olevaid summasid sularahas välja võtta. Kaos. Kui kogu maailm seda teeks, ei jätkuks veerandidki paberaha.

Veel...

Pangad on süsteemides. Ühispank on SEB süsteemi osa. SEB on omakorda mõnes endast kõrgemas. Seega see läheb nii välja kuni Maailma Pangani. Ja kes seal tipus istuvad? Meie lihtne pangateller ei aimagi mis süsteemi ta toidab kui helistab mulle koju ja pakub laenu. Ta ei tea mis ülesandeid täidab tema ülemus. Ülemus ei tea mis tööd teeb tema direktor, mis paberitega ta seal hullab. Ja ei tohigi teada. Lihtsalt nad teenivad kedagi kusagil teadmata keda. Nad teevad seda, et ellu jääda. Ja isegi mõtlemata millised marionetid nad on. Aga see selleks....

Ning...

Aga ilma ei saa ju. Ela kasvõi kuuseall aga ilma laenuta pole võimalik ühel tavalisel inimesel hakkama saada. See pole loomulik areng. See on kunstlik. Ja kes selle kunstlikuse loob? Käputäis inimesi. Lihtsalt vahele jäävad need marionetid, kelle kaela saab kõik hädad ajada. Ilus kas pole?

Seega...

Orja panka või sure!

Ilma teooria

postitas Tirtsus - T, 2006-01-17 13:52

Kohutavalt hea meel, et elan sellises kliimavööndis, 4 vaheldust. Mäletan lapsepõlvest sellist aega kui sai talvel põlvini lumes koju tulla. Nüüd viimased 10 aastat ei mäelta rohkemat lund kui korra oli pööripäeva ajal. Aga pealinnas oli kaos. Korraks tuli nagu nostalgia peale. Kuid siiski, mis toimub meie ilmaga? Jälle taaskord on millimeeter siin lund, cm seal kusagil. Üldiselt ühel päeval sajatab lund teisel vihma. Ja sulvel pole päikest on vaid pikalt pilvi ja vihma.
Miskipärast on mul olnud väikesest peale trooria, et päikesesüsteem liigub kusagil ruumis ringi ja planeedid pööravad ennast ja ka muudavad orbiidid suunda.
Mingi astronoom ja muud teadlased saadaks mu pikalt selle peale. Aga see oleks minu seletus miks muutub kliima. Sest maailmas on ainuke kindel asi see, et mitte miski pole kindel.

Muffinid

postitas Tirtsus - R, 2006-01-13 15:39

Kas on olemas maailmas paremaid muffineid kui Kaubamaja šokolaadi-kirsi Muffinid? Vist mitte, neid sööks kohe 10 tk. päevas ära. Mida nad sinna sisse küll paenvad?

NÄMM NÄMM!!!!!!