Purgen

Nüüd oli mul mitu päeva kogunenud asju mida tahtsin siia kirja panna. Otseloomulikult, kui ülesse kohe ei kirjuta siis on korras... Üks asi on meeles, mis oli pargis. Kus üks mingi u. 7-8 vene poiss oli rattaga. Ja seal on kaks küngast kus siis ratturid sõidavad. Karjus emale "mama smatriii" sõitis esimesest künkast üle aga teine oli liiga terava tipuga ja oma lasterattaga jäi ta sinna kinni, ning kukkus külejpealt alla sealt. Ok, haiget ta vast ei saand aga nii ehmunud näoga oli ja muidugi üsna kohe oli kuulda kalli mama lõugamist :D Poiss jäi sinna seisma ja nuuksuma, ema lõugas ja kaduski see hetk minu nägemisraadiusest hiljem ka kuulmise omast. Nii aga kõige parem elamus on see, et ma sain venemaalt oma kaua oodatud Purgeni uue plaadi ja DVD kätte. Ome endises headuses kuid uute nihetega. Näiteks on mõnda lugu kuulates tunne nagu oleks sattunud keset lahinguvälja, kuna kardaan(nendele kes ei tea mis see on: siis see on topelt basstrummi pedaal, seega on sellega võimalik kahe löögivahele veel üks löök lüüa) käib igaltpoolt nii kõvasti üle. Aga seal välja surma ei saa, lihtsalt hingelise valangu. Ruslan ise olevat rääkinud, et lõpuks on ta leidnud endale sellise trummari nagu ta seda koguaeg soovinud on. Ja üks lugu on nii ilus, et toob peaaegu pisara silma. Purgeni juures on lahe see, et ta meloodiad on nii põhjapanevalt kurvad kuid ometigi nii lihtsad. Sõnade kohapealt ei saagi midagi eriti öelda kuna pole venekeelega kahjuks eriti kodus. Aga õpin... :P
Ahjaa Katlin tegi äkkvisiidi eestisse. Sellised asjad mulle meeldivad, st. ootamatud head üllatused. Eriti kui see on seoses inimestega. Täna siis talle küll, ise ta ei liigu, kuna laps on haige aga kui kuu ei haugu siis on tähtedel aeg liikuda.