... ning jõudsin Helenile msni midagi kirjutada ning äkki oli pime. Arvuti kergelt proovis uriseda aga hiir, diskohiir tegi oma diskot edasi. Ok, oleks lihtsalt elekter ära läind, aga kummaliseks tegi kõik see, et videomaki kell töötas, kõlarid ragisesid, pisikesed tulukesed modemil vilkusid edasi ja lambid hõõgusid nagu päikeseloojangu viimase hetke valguses. Kord natuke intensiivsemalt, kord päris loojunult.
Ok, mina kes ma kardan kogu südamest seda, kui elekter lihtsalt heast peast juhtmetes ei liigu enam. See on midagi nii jubedat, et ma saan suht tihti sellise shoki, ei suuda leida isegi taskulmapi ülesse, kuigi asukoht on aimatav.
Ja lõpuks ajas mu närvi läbi paar aastat tagasi trepikojas olev lüliti. Umbes 8 korda järjest nii kui ma pimedal talveõhtul vajutasin nuppu käis plaksakas ja kõik oli pime. Ja muide, ainult siis ja siis kui mina seda nuppu vajutasin. Lõpuks koperdasin mööda pimedat trepikoda ukseni.
Täna mina midagi ei teind aga ma arvan, et on siin seos ühe vanaimese surmaga majas. Aga noh eks seda saa hiljem teada.
No ja siis kutsusime toruabi, jah toruabi :D Nad pakuvad ka elektritööde teenust. Üks poiss vahetas välja ääää... faasid??? Noh mingid kandilised valged asjad ühesõnaga.
Ja nüüd on valgus tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar