Liiguks ajas tagasi.... rew. nö.
Kodu, kiiresti uks ketti ja tekialla sooja, millele eelnes...
Baltic Printsess laev, suur ja võimas, üks kiiremaid suuri mis meie vetes seilab, ometigi sõidab kolm ja pool tundi. Milline raiskamine. Seest kõik särab ja sätendab. Laev on täis kummalisi inimesi, 80 aastaste soome daamide seltskond einetamas laeva kõige odavamas buffes, milles soe söök maksis 9,20€. Teiste söögikohtade hindasid pole vist mõtet mainidagi, kaasaarvatud seda palju pilet sinna laevale maksis. Sõin ka mina selle hirmkalli kartulipudru ja kotleti ära, juurde rüüpasi 2€ limonaadi. Aga noh tühja kah.
Istusin diivanile, minu juurde tulid juttu ajama kaks mustanahalist meesterahvast. Noh ok, viisakusest siis kuulan neid ja räägin juttu kaasa. Seejärel istub lauda üks vene põkk, täis nagu kännuämblik. Sõnakasutus kasin, kui palju tal on raha ja naisi ja autosid jne. Mustanahalised kõige selle praalimise peale astuvad minema. Põkk jääb mind tülitama, räägib ja seletab kuidas ta on kick boxi äss ja on inimesi maha löönd ja palju tal ikka raha on. Proovisin siis aru saada selle inimese olemusest, aga sellepeale hakkas ta hoopis rääkima kui tühi inimene ta on ja kuidas ta tahaks olla keegi siin ilmas. Ma ütlesin, et ma lähen suitsetama, endamisi mõeldes et äkki pääsen. Aga oh ei kus sa sellega.
Põkk tõmbab välja taskust xanaxi tabletid, vehib nendega ja küsib, et kas ma ikka tean mis need on ja kuidas ta ostab neid 10 tükki 100€. Loomuikult ma tean ju mis asi alprozalam on ja mis on nende apteegi hind ja sai ka kohe selgeks et tegu on rahustisõltasega. Äkki põkk võtab mu jopest kinni ja muutub agressiivseks. Millepeale ma täiesti ära ehmusin. Ülejäänud reisi lõpp kulges laevas põgenedes, kuna see põkk hakkas mind jälitama. Aga just sellised mehed krõbistavad teiste hirmutunnet sama usinalt kui oma tablette! Ei pigem nad toituvad teiste hirmudest, ma teadsid seda ja mul ei jäänud lihtsalt mitte midagi muud üle. Ja siis oligi, et ruttu ruttu laevast maha ja taksosse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar