Kas saab mõni päev ka olla unisem ja loium kui tänane? Tõenäoliselt saab ja on ka minevikus olnudki. Need päevad kus ärkad tööinimese intertsist mõnusalt kella kuuest hommikul ülesse laupäeva hommikul aga linn veel kõik magab, magab ka kass ja magavad naabrid. Ka internett magab, kõik seisab, msnis kedagi ei liigu. Siis polegi muud teha kui vaikselt alustada oma toiminguid. Aga üks paari tunnipärast saabub uus unelaine, sest et elu ümber ei käi ju. Siis pole ka muud teha kui võtta raamat ja hakata lugema ning oodata millal uus unelaine saabu. Ja hakkab sama ring uuesti otsast peale.

Hetkel istun oma uues favoriit kohas nimega Texsas. Oh neid teenindajate segaseid nägusid kui palusin süüa, juua ja elektrit. Ootan praegu oma sööki, siider juba toodi lauda ja... vaadates oma blogi koosnebki elu peamiselt söömisest ja joomisest :D Aga on ka muud huvitavat.

Siia tulek oli näiteks üks nendest. Kuna täna õhtuks kindlaid plaane ei olnud, siis kõik mida mõtlesin oma peas lagunes tasapisi koost. Ja tulid ka uued asemel, as usualy. Igastahes on väljas pluss 2,5 kraadi ja kõik sulab. Sulab lumi rästatest ja teede äärtest moodustades voolavaid miniatuurseid jõgesid. Ja ka selle aastane esimene vihm on tulnud. Öösel ärkasingi selle unustatud heli peale.
Seisin trammipeatuses, soe tuuleke puhus, tee oli märg, lumi õhkas külma. Selga otsustasin kraadidest hoolimata panna nö. suusajope, et mitte pärast liikuda rõske mantliga.
Tramm seest oli üks suur udukogu ja oma kolina ja mürinaga, läbi uduste akendega piisavalt hirmuäratav miskipärast.

Söök, mmm... hea

See koht hakkab vaikselt elanema. Saabuvad lärmavad seltsokonnad, kõrval laual serveeritakse sööki nii, et leek käib üle laua. Elamus mis sugune, tequilad ringid, blues, elu käib. Tahaks teha suitsu aga ei julge asju siia jätta.

Vaatab mis õhtu edasi toob.