2007

Kevad on miskipärast blackout. Tegelt on siin kirjas põhimõtteliselt kuni juunini sündmused, proovin siis lühikokkuvõtte 5 kuu sündmustest.

Et siis algab sellega, et Katlin tuli koos Hukoga siia. See tähendas, et põhimõtteliselt igapäevast ringi hängimist. Ei väga hea ja tore ja põrguline poiss kellel puudusid sarved ja saba. Oeh sellest võiks pikalt heiatada, aga kõige millega ta hakkama sai, jääb siiski positiivselt meelde. "Auto" jeeee.....

Peale seda hakkasid etendused, meie haned võlgu. Mältean hästi seda, kui ma mängisin seal klahvpilli ja jäin vaatama, et Saatpalu istub saalis, siis läks kohe kõik sassi. Ega ma pole kunagi suurem pillimees olnud ja kui miskit nässu läheb siis on raske sellest välja rabeleda, seda enam, kui vaadata neid kes "ah oih" ja teevad mingi hullu süsteemi oma peas kohe valmis ning mängivad edasi. Heros... tõesti noh. Nalja oli selle kõiges nabani. Noh see läheb nüüd uuesti mängimisse. Eks näis mis saab. Kus ma sellise aja võtan ah?

Siis läksin ma kooli. Alguses oli küll tunne, nagu seal etenduses oli fraas – "mind ümbritsevad värdjad". Algus oli nagu ikka, aga kui õppisin tundma neid kes minuga ühel kursusel – väga toredad inimesed.
Imelik, kuidas saab üks grupp hästi sobivaid inimesi kokku, et siis läbida see kadalipp 3,5 aastat. Hämmastav, isegi see, et meil ei ole grupis seda eestlane-venelane hõõrumist ja kõik saavad hästi läbi omavahel.
Vahel on hommikuti kohutavalt utoopiline tunne, nagu poleks üldse sellels tasandis kus kõik ülejäänud "normaalsed" on. Sõita läbi linna ekspressiga(cool süsteem, mingi 5-7 minutiga saab virust mustamäele) ja minna kooli n. anatoomia klassi, kus on igast inimjupid plastikust. Selline kogemus keerab mõnipäev juhtme ikka väga kõvasti üle. Tekitab tunde, et wtf.
Oh ja siis meil on nii äge söökla kus üle kartuli ei saagi kunagi midagi. Esmasp-reede, kuigi reedeti tavaliselt kooli pole, on menüüs ainult kartul. Kui hästi läheb siis õnnestub kusagilt letialt makarone ka saada. Aga seda juhtub ainult korra kuus.
Oh seal on igast napakaid asju kuid kogu mu vaba aeg läheb nüüd selle nahka. Öeldud oli alguses, et 40h. nädalas, on ta jeee, terve nädalavahetuse peab ka õppima ja tõlkima ja õppima ja oh ei eestikeel ei kõlba, ladina keeles ikka :D Noh eks näis mis edasi saab. Noh... nüüd paluks ette lugeda millised veresooned toovad verd vasaku käeselja mediaalse osa pindmisest veenist südamesse ja veresooned, mida mööda veri jõuab jõuab südamest paremasse jalatalda. Selle aasta kõige ilusam lause kuulub ka sinna valdkonda. Ja see kõlab nii:

Algab torakolumbaalfatsia pindmise lestme abil kuue viimase rinnalüli ja nimmelülide ogajätgelt ristluu selgmiselt pinnalt ja niudeharjalt ning alumiste roiete välimiselt pinnalt.

Ah.. mu musculus levator anguli oris reageerib alati sellel lausele positiivselt ning jutt käis selles ilusas lauses seljalihasest. No vot.

Tuunimine

Jeee, i made it!!!

Kaunil neljap. jäin rattaga vihmahoogude kätte, väga põnev oli, et kui tavaliselt saad kuhugigi põgeneda siis rattaga pole muud kui sõida edasi, sest et suurt vahet pole enam, nii kui nii on reietel pükste 4x raskus ja kapuuts lendab tuulega peast minema. Noh aga nagu ikka, pole suhkrust tehtud ja punkti B kuhu tahtsin jõuda, see õnnestuski. Baltijaama turule. Turg on koht kus vaadatakse rattureid kui mõrtuskaid. Eidekesed pistavad kisama. Veel hullem on keskturu kandis rattaga olla, seal hakkavad baabuskad juba 30m. kaugusel nagu noored kitsed jooksuajal kepselema paremale ja vasakule, nagu ma tahaks neid alla ajada. Kui kõrvale jõuad siis ütlevad midagi venekeeles - jah, kui kurb, ma ei saagi aru mis nad öelda tahavad.


Mu õeke kes on haige, viisin talle sellise geniaalse mängu nagu Caesar3. tegemist siis strateegiaga, ajastus on vana-rooma. Nii sii,s olen ma eilsest peale vastanud kõnedele, mis ma tegema peaks, et mu linn kogaueg maha ei põleks? Aga mida teha, et majad kokku ei kukkuks. Kuidas neile süüa anda jne jne. Lõpuks oli ta omadega nii miinuses et Caesar pani ta 1 aastaks vangi :D Ma ei tea kuidas tal küll õnnestus kogu raha ära raisata. Mäletan kuidas ma seda mängu mängisin, ühe korra tuli suurest ahastusest pisar silma, kui pool linna lihtsalt katku ära suri. Ja kui küsida inimestelt arvamusi linna kohta siis on tüüpiline, et siin on nii palju tööd, et ma ei jaksa ära teha, see linn on nii igav... aitäh teile, minge siis metsa jalutama. Stelkin ütles ka nende põlengute kohta geniaalselt, et kas pole siis õpetatud, et lahtist tuled ei jäeta järelvalveta. Aga noh seda mängu saavad geeniused mängida, minul läks see linn lõpuks nii suureks, et ma lihtsalt ei suutnud seda hallata ja peale seda jägi see mäng sinnapaika.

Ülehomme saab juba Paikusele, hurraaa :)

Kass ja tabletid

Siiani olen ma lugenud neid müstilisi lugusid, kuidas kassile tabletti sisse sööta ja naernud selle peale, et "lõpuks võta ise kaks aspiriini ja heida pikali"
Noh, nüüd oli mul ise see kõik vaja läbi elada. Proovisin seda neetud tabletti eile kassile anda , lootusetu, lõpuks purustasin ja segasin tuunikalaga, oh ei ega see maius ka kõlba. Täna sidusin ta rätiku sisse kinni, lootuses nõdna kassile tablett suhu saada, lõppes nagu eilegi, tablett sülitati suure kaarega välja ja joosti minema. Noh nüüd ei saandud ta minema joosta aga lõpuks hakkas sisisema, seni kuni lõpuks pidin ta lahti laskma. Katsetasin siis sedasi, et litsusin tableti puruks, segasin veega ja tõmbasin süstlasse(loogiline ilma nõelata) ja üritasin seda siis tagahammaste vahelt tasakesi suhu lasta. Hehh, lootusetu, lõpuks tema lõugas ja sises ja mina muudkui ninnunännutasin. :) Aga antud sai, lõpuks mul oli tunne, et ta ei neelanudki eriti alla midagi, kui ma ta lahti lasin sülitas päris korraliku koguse lauale tagasi ja läks jälle kogu komjant lahti.
Nii palju siis kassile tablettide andmisest.

Loomakeskne jutt

No mis tunne peab olema kui lähed tööle ja äkki on su töökoha köögist saanud homaaride tapamaja ja surnuaed? Pole just kõige meeldivam. Mees, vuntside ja kuldhammastega paneb naerusuil vähke vette. Noh jah nad pole ju vähid, nad on suuremad, aga ikkagi, masendav. Ja rõõmsalt elevuses nagu väike poiss, tõmbab külmkapi ukse lahti, tõstab karbi kaane üles ja seal liikus viimaseski kitsikuses jääpakkide vahel 10 looma, kõigil sõrad kummidega kinni ja pilgutasid silmi. No kurat, lööge maha ja külmutage ära. Oleks läinud hea inimesena ja viinud nad randa, kummid lõhkunud ja merre visanud... täpselt ei kujuta ette mis neist seal saab, ilmselt surevad kohe aga vähemalt nad ei koole külmas karbis kusagil köögis. Kõige selle peale öeldi, et "nad on ainult olevused" Jah, ka sina ärimees oled olevus, järgmises elus saab sinut homaar, keed tasapisi potis punaseks.

Reklaam, koertele pannakse klapid pähe, noh u. et väga hea, nad kuulavad Sky+ ja ei jookse minema. Miskipärast mäletan oma lapsepõlvest, koerale klappide päheasetamine ja sealt veel mingi muusika laskmine lõppes koerakese põgenemisega ning arusaamatute kuid ähvardav silmside. Kõige hämmastavam oli reklaami lõpp, kus uhke häälega sõnati "Testitud loomade peal, ohutu sinujaoks" Kõik, ma ei ütle enam midagi...

Päike

Aaaaaa... mu käed... Ok, noh juhtub kui istuda mingi 7 h päikese käes, eriti pluusiga kus on varukad :D Seega on mul nüüd punased pikad kindad käes. Ja ka päikeseprillid mis pole just kõige väiksemad on poolest näost üks osa valge, teine põlenud :D Vastpeegelduvast pinnast oli vaade päris naljakas. Ei oleks osanud arvestadagi sellega, et kevadpäike nii võimas põletaja on.


Turud on geniaalsed kevadel ja suvel ja ka sügisel. Sealt saab igast värskeid asju nagu me juba teame. Eilne saaks oli rabarber 7.- murulauk 2.- karulauk 3.- Selline asi nagu karulauk, polnud kuulnud ega näinud, aga kuna kõik olid murdu sinna siis pidin ma ka muidugi ostma. Noh eks tuleb midagi välja mõelda. Aga näiteks sügisel saab turult maailma parimat ungari paprikat.

Eile oli ka esimene grill õues. Päris fun oli, kahjuks on naaberhoovi ehitatud primitiivne šašlõki küpsetus alus. Tellistest. Juba täna võis näha seal grillimist ning russkie radio helivõnkeid. Tahaks kiiresti aeda sinna. No muidugi... endal neil pole ja kogu seltskond oli vaatega meie aia poole, meil on muru ja tulbid, õitsevad murelid, ka kohe jumalikult puhkemas õunapuud ja sirelid. Neil on vaid mingi imelik, ühtegi rohulibleta pinnas. Noh tahavad, tehku endale ka siis midagi. Ma ei ole kade aga neid pidusid ei jaksa taluda mis siin toimuva hakkavad. Kaunis päikeseline laup. Õues on +23 ja aknaid EI SAA lahti teha. Kuna käib prrjjaasnik.
Aga aia ehitamine on nagu õudus. Kunagi oli siin teema, et aeda üldse ei tohi vahel olla, muidu vaesed nende maja lapsed ei saagi käija meie aias õunu söömas(kommunism), lõpuks pandi suure hädakisaga võrkaed ja kui nüüd panna laudaed siis ilmselt lähevad nad näost nii ära ja hakkavad karjuma fašistid ja loomulikult lõhuvad loomalikult aia maha... No miks ma selles nii veendunud olen?

Jääb saatma...

Ja just siis kui oli käsil viimase anuma pesemine kraanikausist, mis osutus just nõukaaegseks teeklaasiks, kustutas tuul ära igavese tule Nevast.
Niisiis, tegemist on gaasipoileriga mis kustub alati siis ära kui puhuvad loode tuuled. Või ta tõmbab leegi kuidagi välja, või kurat ma ei saagi aru mis tal viga on, puhub tuult hullult sisse, aga samas leeki tõmbab ülesse ära... Müstika. Kord mõtlesin, et äkki on noh midagi juhtunud, lõõri näiteks elama läinud nahkhiired. Ronides läbi sürealistliku pööningu kus taldade all ragisesid vaid tuvide luud ja tiivad, ning keerles 70 aastane tolm, tuli läbi ronida u. 60x60cm aknaruudust. Kus lõpuks jäi toetuspinnaks üks 10cm riba taeva, maja ja maa vahel. Katuselt vaade oli ilus, merd nägi ja puha. Tulikuum plekk ning meeletult satipanne. Korstnast midagi kahjuks ei paistnud, et valesti oleks. Nii siis tuleb leppida sellega, et teadud tuulega saab sooja vett kasutada ainult ühe minuti kui veab isegi viis. Ja jumal olgu tänatud, et vuntsidega ja kuldhammastega gaasimehed oskavad selle peale ainult käsi laiutada.


Kasssss kasssssssssss kasssssssssss... On murdja ma ütlen noh. Ta võib mingi pool tundi järjest sellest lelust kinni hoida ja mind raskelt tigeda pilguga vaadata. Kahjuks ma lahti ei lase kuna ta sööks need suled lihtsalt ära. Teda võib isegi koos sellega keerutada, mida ma olen kiisu õnneks vaid korra teinud ja ta raisk ei lase ikka lahti. Tubli kiizumiizu, pai!

Aeg on maas

Täna oli siis meil uue menüü degustatsioon, ütleks nii, et kui toitu toodi siis mõtlesin, et võiks juba kiiremini see jutt otsa saada ja sööma hakata. Aga ei. Oli ju vaja teada kõigil mitu grammi midagi kusagil sees on. Kuna ma olen toidu ära viskamise vastu, siis pressisin sisse neid lõike, mida teised enam ei tahtnud. Lõpuks tulin sealt ära kui pall. Ja mis ma teada sain? Kõik toidud olid lõpuks ühesuguse maitsega. Ja ikkagi ei jaksanud kõike ära süüa.

Ma tean, et paljud vihkavad ega salli silmaotsaski sellist bändi nagu Dagö. Mulle aga jällegi nostalgia. 7 aastat tgasi kui ilmus nende esimene plaat rebisin selle kilest välja ja asetasin cd-pleierisse, play, sõit Kopli poole. Seal elas Katlin, ühes hullus puumajas. Noh ma pidin talle külla minema, aga alt oli ilmselt uks lukus ja sisse ei pääsenud. Istusin siis seal päikese poolt ära soojendatud puutrepil, suvetuulte käes, kuulasin Dagöt ja uurisin plaadikatet keset Kopli miljööd. Lõpuks vaatasin lihtsalt taevasse ja rohelisetesse puulatvadesse ning kuulasin huviga. Sellest ajast peale olen ainult mõned Dagö kontserdid vahele jätnud ja mõned kuud helide vahele.

Meenus veel see kord, kui oli kange tahtmine enda keelde jätta jälg kirurgilise metalliga. Mõeldud, tehtud. Kuri täoveeritud onu valgete kummikinnaste ning tangidega mis oli isegi valusam kogemus, kui keele läbistamine nõelaga. Pärast oli muidugi vaja linnas veel chillida. Pool ajast ma sülitasin verd välja suust, ning vaatasin hoolega kuidas teised sõid balta turult ostetetud - tüünelt rasvast tilkuvaid pirukaid. Ja jõid peale õlut. No milline kooslus. Millest ma võisin järgmised 7 päeva unistada. Aga tehtud sai ja enam ei teeks ka.

Ok, aeg arvutist eemalduda....

Kuidas võita?

Kuidas võita Baristade eesti Caffee In Good Spirits meistrivõistlusel kolmas koht?
Süsteem on lihtne, töödata kohvikus, mida barista tähendabki, ehk siis koviku kohvimeistrit. Ära tea mitte midagi sellest, et sa võistlema pead ja saa teada seda alles 2h. ennem võistlust, kuna lihtsalt mõni inimene ütleb "sry, ma ei tule" Siis korja kõik vajalikud asjad kohvikust kokku, alko poole pealt esimesed kättejuhtuvad asjad ja jookse kohale. 8 min. jooksul valmista 2x iirikohvi ja 2x enda väljamõeldud jooki kohviga. Sealjuures leida veskis õige jahvatusaste ning espresso jooksuaja õige ning et viimasel oleks kohvivaht ka peal ja veel käsitsi vahukoort tegema sealjuures vaatavad pealt kõrilõikajatest hindajad ning virureidikad.

Nii lihtne see ongi ja pärast kõike seda saada 6ese komplekti kohvitasse, presskannu, 4 erinevat likööri, XO ja veini ning 4 pakki erinevat kohvi ja mõelda mida endega kõik peale hakata kui alko eriti ei huvita ja kohvi ei joo...
Vot nii...

Kiired abid

Täna sai kutsutud taaskord kiirabi, sellega seoses proovin meenutada üldse miks ja kuhu olen kutsunud oma elus nedi pääste"ingleid"

Kord kui ühe läbu käigus kukkus üks vend teise korruse aknast nii õnnelikult alla, et sahtliga vastu raudpinki. Loomulikult puhtaks. Mind saadeti telefoniputkasse(mobiil oli siis veel popp asi) kutsuma kiirabi, aga miskipärast ei olnud mul häält ja rääkimine oli jube piin. Aga korda sai.

Kord kui selline tegelane nagu väikepunk oli vanalinnas nii lakku täis ja kukkus kusagilt müürilt alla. Kiirabil oli nalja nabani, kuna ta oli seelikus ning aluspesu puudus.

Kord kui Koidula trammipeatuses vedelas maas eluheidikust naisterahavas. Neid kordi on vist rohkemgi olnud.

Kord kui Gonsori tnv. vedeles maas Rolexi käekellaga, viigipükstes, vestis ja sokkide väel ärimees. Telefon vedeles temast meetri kaugusel. Mäluauk ilmselt.

Ja täna jälle Koidula trammipeatuse juures vedeles maas eluheidik, seekord meesterahvas, kes sonis ja röökis midagi. Selgus et oli trammis tappa saand. Minu pandud diagnoos - deliirium või skisofreenia.

Kuni tulid kohale karmid tädid, kes ei mõistnud üldse inimkeelt, soovisime head naistepäeva selle peale aint pisti puhkima :D

Napakad küsimused mida küsitakse: Kas te olete sugulane või tuttav - jah ma tunnen kõiki "teise" Kadrioru elanike.
Kui vana ta on? - Tõesti deformeerunud maks ei anna mitte mingisuguseid ilminguid näkku, las ma arvan, sportlik 25 aastane noormees. Ok, ei vist on keskealine, ei kurat ma ei saa aru ju nii. Minuarust näevad kõik tursunud nägudega inimesed ühesugused välja.

Nagu peaks piisama sellest infost, et kus kohas täpselt ja mis on arvamus. Kõik.

Meditsiinist veel niipalju, et täna teatas perearst - teil oli au kogeda kahte grippi korraga. Paragripp ja mingi a tüveline. Jezzzzz...

Nokia - NOT connected PC

Virisemise hetk... :
Ostsin telefoni, kasutatud, noh muidu kõik ok aga puudus kaabel mis ühendaks telefoni arvutiga. Mõtlesin, et mõni mõis, sitta sest kaablist tuunin oma mobla ära nii, et laen kõik vajalikud asjad netist alla. Aga see netist laadimine selgus, et maksab nüüd mulle 2x sama palju kui see üks kaabli jupp. Ja kõik papp tuleb välja laduda ainult kb eest, ok ise olin loll, nüüd siis muretsesin kaabli ja volaaa arvuti ei tunne seda imevidanat ehk telefoni ära :D Küll 5 tundi uurisin ja puurusin ja panin igast mobiili peded ka mõtlema aga ei mitte midagi. Nii palju siis tuunimisest.

Veel on üks huvitav asi see, et näiteks 3G võrk levib igalpool mu maja ümber aga teisel korrusel levib aint tavaline gsm. Noh nüüd panin kinni, sest nii kui kaob 3G tuleb telefonil mõtlemise hetk kuni ta vehtab võrku ja eriti julm on siis kui see juhtub kõneajal olevat. Ning nii kui nii ma ei tea ühtegi inimest oma kontaktides kellega saaks videochati teha.

Jutt juba läheb igavaks....

Nii palju siis sellest.
Nüüd aga lähen haiglasse vaatama Katlint ja ta aastast last, kes tõmbas eile endale parajas koguses keevat vett keaela :\
Pärast on jälle millest kirjutada, ehk siis haiglatöötajate kibestunud maailmast.

Mis teha...

Ei olegi vist mõtet hakata vabandama, et upz, ma pole nii kaua kirjutanud, teate noh, pole aega olnud jne.
Kuna pool elust peab vabandama, siis ma jätan seekord vahele. Eriline ülbus? Mis teha :)

Lahe on lihtsalt nö. "lambist liikuda" Kord mingi aeg tagasi saime Heleniga kokku. Kõndisime Baltast läbi, sealt poolt kus rongid teevad puhkepause, et siis veereda jälle kuhugi. Ja nii lihtsalt, läksime istusime peale. Sõitsime Paldiskisse. Kuna kohalik küla-keskus jäi liiga kaugele peatusest, siis võtsime Jaama poest ühe vee, mahla ja maakera valmistoidu. Sõime ära seal -15 kraadi sees ja murdise sisse tagasi rongi. Tagasiteel vaatasime läpparist mingit õudukat. Selline seik siis.

Mis on hea, et juba käib päike kõrgemalt ja suurema kaarega. Milline nauding on kell 5 välja minna kui seal on ikka veel valge. Ei jõua juba ära oodata seda kui kell 10 on ikka veel valge.

Ok, ma olen nii alustanud vähemalt 10 korda kirjutamist ja siis kaob see laine ära ning otsustanud, et ah ok, ma üldse ei kirjuta siis midagi. Seekord ma ültean ennast.