Kaunil neljap. jäin rattaga vihmahoogude kätte, väga põnev oli, et kui tavaliselt saad kuhugigi põgeneda siis rattaga pole muud kui sõida edasi, sest et suurt vahet pole enam, nii kui nii on reietel pükste 4x raskus ja kapuuts lendab tuulega peast minema. Noh aga nagu ikka, pole suhkrust tehtud ja punkti B kuhu tahtsin jõuda, see õnnestuski. Baltijaama turule. Turg on koht kus vaadatakse rattureid kui mõrtuskaid. Eidekesed pistavad kisama. Veel hullem on keskturu kandis rattaga olla, seal hakkavad baabuskad juba 30m. kaugusel nagu noored kitsed jooksuajal kepselema paremale ja vasakule, nagu ma tahaks neid alla ajada. Kui kõrvale jõuad siis ütlevad midagi venekeeles - jah, kui kurb, ma ei saagi aru mis nad öelda tahavad.


Mu õeke kes on haige, viisin talle sellise geniaalse mängu nagu Caesar3. tegemist siis strateegiaga, ajastus on vana-rooma. Nii sii,s olen ma eilsest peale vastanud kõnedele, mis ma tegema peaks, et mu linn kogaueg maha ei põleks? Aga mida teha, et majad kokku ei kukkuks. Kuidas neile süüa anda jne jne. Lõpuks oli ta omadega nii miinuses et Caesar pani ta 1 aastaks vangi :D Ma ei tea kuidas tal küll õnnestus kogu raha ära raisata. Mäletan kuidas ma seda mängu mängisin, ühe korra tuli suurest ahastusest pisar silma, kui pool linna lihtsalt katku ära suri. Ja kui küsida inimestelt arvamusi linna kohta siis on tüüpiline, et siin on nii palju tööd, et ma ei jaksa ära teha, see linn on nii igav... aitäh teile, minge siis metsa jalutama. Stelkin ütles ka nende põlengute kohta geniaalselt, et kas pole siis õpetatud, et lahtist tuled ei jäeta järelvalveta. Aga noh seda mängu saavad geeniused mängida, minul läks see linn lõpuks nii suureks, et ma lihtsalt ei suutnud seda hallata ja peale seda jägi see mäng sinnapaika.

Ülehomme saab juba Paikusele, hurraaa :)