Ära pane silmi kinni...
... sest et siis saad alles aru kui valus tegelikult on. Seiklus lõputus küsimusteahelikus, laveerid nagu hunnikusse visatud ketiahlea vahel ja soov proovida arusaama, mis toimub? Edasi või tagasi on raske liikuda kuna kõiksugused eelarvamused, niisama arvamus, ootused, lootused, tunded, minevik, tulevik on nagu üks ketilüli pikas ahelas mis on enda külge vabatahtlikult kinnituatud. Kui proovida nüüd sealt väljapääsu leida läheb kogu asi aina rohkem ja rohkem puntrasse. Selleasemel et lasta lihtsalt lahti ja sealt väljuda on kohe inimesel eriline vajadus aina rohkem ja rohkem rahmeldada ja sinna sisse tugevamini kinni mätsida ennast.