Meie majas toimuvad kummalised asjad. Nimelt, korteriomanike vahel. On üks rikas mees kellel on maja suurimad korterid läbi kolme korruse. Ta ehitas välja katusekorteri mingi 90nendatel ja pidi selle kõik majale hüvitama. Ok, nii mõndagi on ta ka teinud aga nüüd käib jalgelemine teise katuse poolepärast. Varsti lasevad vist üksteist maha seal. Kuna meil on ühisus siis peaks olema ideepoolest demokraatia mis näeb välja selline, et kõik midagi ütlevad, otsustadakse vähe ja see rikkur üksinda teeb kõik ära.
Suurim tüliõun mis tekkis oli hoovi parkimine. Kuna meie tänav läheb tasuliseks järgmisest aastats siis on vaja kuidagi kiiresti hoovi tekitada 9 parkimiskohta. No tere tevas... See tähendaks suurt jagu muru ja ühte metsistunud õunapuu mahavõtmist.
Eile helistas alt naaber ja nüüd on korras homme on töömehed kohal ja kisuvad kuni õunapuuni maha muru ja panevad killustiku asemel. Kõigil kel oli otsustada see asi, need on nõusoleku andund. Kõige parem on see, et midagi sellist nagu väga polnud. vaid ideed. Aga see mees juba kühvel käes ja ootab põlevate silmadega, et saaks hävitada elusat ja panna asemele autod. Tore ma ütlen noh!
Aga niisama see ei jää, mingi võitlus peab olema.
Hm... ja täna lubati ma ei tea mis tormi. Isegi nii ägedat, et päästeamet keelas kontserdi ära, seega meil täna mängu pole. No ja kus see torm on siis? Vahepeal sajatab vihma ja nüüd on jälle vaikus, pool päikestki paistab.
Nüüd on vähemalt kindel, et ma lähen Saksamaale 10-13nov. Jeee....
reede, oktoober 27, 2006
kolmapäev, oktoober 25, 2006
Mõtlesin, et liituks siis selle uue beta blogeriga aga õnneks ma ei saa sellest mitte midagi aru ja süvendea ka ei viitsi. Peab jääma ikka alati õigete asjade juurde, mis on kindlad ja töötavad. Et siis on käpad ühte kaussi pand blog, orkut ja g-mail. Noh mõte vist hea, kuid teostus...?
Kuulan kirjutamise kõrvale sellist plaati nagu Going North - Forde Barth/Per Willy Aserud/Toomas Rull. Muusika kohta saab öelda, et noh- äge, lahe, kift, mõnus, tšill, kole, õudne, jube. Minu arvamus on see, et tegu on 100% ilusa muusikaga. Kuna päevast päeva peab kuulma inimhääli siis on selle plaadi kolmveerand võlust see, et seal ei laula kedagi...! Järgijäänud veerand jääb sellele mis on pillidel rääkida ja viimane ei kurna pead ega meeli, väsita.
Nende esimene plaat jääb meenutama mulle alati kevadet, nüüd viimane sügist. Jääb oodata veel mis meenutaks suve ja talve :P
Siin siis infot ja kuulamist selle plaadi kohta.
Ükspäev jäin mingi saate vahel vaatama 112-te. Kus mingi tädi oli endale naela jalga astunud. Kiirabimutt siis seletab, oi aga siin pole ju midagi, näe verd isegi ei jookse. Ja siis läks selle koha kallale ning tädi oigas valust, mutike jälle, "mis te kisate, ma pole veel midagi teinudki, see alles algus, hullem on veel ees" No ja tuli meelde, et kiirabis ongi sellised inimesed tööl :) Kes teevad haiget ja pole kuulnudki midagi sellest, et inimese valulävi? noh valu talumine on väga erinev.
Täna peks korjama aiast õunad ära ja mahlaks tegema. Ahjaa, esimest korda elus u. nädal tagasi tegin ise oma väikeste kätekestega aroonia-mahla. Lõpptulemus tuli ilus ja hea, juba pool on ära joodud. Mõte oli muidgi talvel neid tarbida.
Ning siis jah... jah, jah, jah....
Kuulan kirjutamise kõrvale sellist plaati nagu Going North - Forde Barth/Per Willy Aserud/Toomas Rull. Muusika kohta saab öelda, et noh- äge, lahe, kift, mõnus, tšill, kole, õudne, jube. Minu arvamus on see, et tegu on 100% ilusa muusikaga. Kuna päevast päeva peab kuulma inimhääli siis on selle plaadi kolmveerand võlust see, et seal ei laula kedagi...! Järgijäänud veerand jääb sellele mis on pillidel rääkida ja viimane ei kurna pead ega meeli, väsita.
Nende esimene plaat jääb meenutama mulle alati kevadet, nüüd viimane sügist. Jääb oodata veel mis meenutaks suve ja talve :P
Siin siis infot ja kuulamist selle plaadi kohta.
Ükspäev jäin mingi saate vahel vaatama 112-te. Kus mingi tädi oli endale naela jalga astunud. Kiirabimutt siis seletab, oi aga siin pole ju midagi, näe verd isegi ei jookse. Ja siis läks selle koha kallale ning tädi oigas valust, mutike jälle, "mis te kisate, ma pole veel midagi teinudki, see alles algus, hullem on veel ees" No ja tuli meelde, et kiirabis ongi sellised inimesed tööl :) Kes teevad haiget ja pole kuulnudki midagi sellest, et inimese valulävi? noh valu talumine on väga erinev.
Täna peks korjama aiast õunad ära ja mahlaks tegema. Ahjaa, esimest korda elus u. nädal tagasi tegin ise oma väikeste kätekestega aroonia-mahla. Lõpptulemus tuli ilus ja hea, juba pool on ära joodud. Mõte oli muidgi talvel neid tarbida.
Ning siis jah... jah, jah, jah....
reede, oktoober 13, 2006
Elekter
... ning jõudsin Helenile msni midagi kirjutada ning äkki oli pime. Arvuti kergelt proovis uriseda aga hiir, diskohiir tegi oma diskot edasi. Ok, oleks lihtsalt elekter ära läind, aga kummaliseks tegi kõik see, et videomaki kell töötas, kõlarid ragisesid, pisikesed tulukesed modemil vilkusid edasi ja lambid hõõgusid nagu päikeseloojangu viimase hetke valguses. Kord natuke intensiivsemalt, kord päris loojunult.
Ok, mina kes ma kardan kogu südamest seda, kui elekter lihtsalt heast peast juhtmetes ei liigu enam. See on midagi nii jubedat, et ma saan suht tihti sellise shoki, ei suuda leida isegi taskulmapi ülesse, kuigi asukoht on aimatav.
Ja lõpuks ajas mu närvi läbi paar aastat tagasi trepikojas olev lüliti. Umbes 8 korda järjest nii kui ma pimedal talveõhtul vajutasin nuppu käis plaksakas ja kõik oli pime. Ja muide, ainult siis ja siis kui mina seda nuppu vajutasin. Lõpuks koperdasin mööda pimedat trepikoda ukseni.
Täna mina midagi ei teind aga ma arvan, et on siin seos ühe vanaimese surmaga majas. Aga noh eks seda saa hiljem teada.
No ja siis kutsusime toruabi, jah toruabi :D Nad pakuvad ka elektritööde teenust. Üks poiss vahetas välja ääää... faasid??? Noh mingid kandilised valged asjad ühesõnaga.
Ja nüüd on valgus tagasi.
Ok, mina kes ma kardan kogu südamest seda, kui elekter lihtsalt heast peast juhtmetes ei liigu enam. See on midagi nii jubedat, et ma saan suht tihti sellise shoki, ei suuda leida isegi taskulmapi ülesse, kuigi asukoht on aimatav.
Ja lõpuks ajas mu närvi läbi paar aastat tagasi trepikojas olev lüliti. Umbes 8 korda järjest nii kui ma pimedal talveõhtul vajutasin nuppu käis plaksakas ja kõik oli pime. Ja muide, ainult siis ja siis kui mina seda nuppu vajutasin. Lõpuks koperdasin mööda pimedat trepikoda ukseni.
Täna mina midagi ei teind aga ma arvan, et on siin seos ühe vanaimese surmaga majas. Aga noh eks seda saa hiljem teada.
No ja siis kutsusime toruabi, jah toruabi :D Nad pakuvad ka elektritööde teenust. Üks poiss vahetas välja ääää... faasid??? Noh mingid kandilised valged asjad ühesõnaga.
Ja nüüd on valgus tagasi.
teisipäev, oktoober 10, 2006
Tuurist...
Nüüd siis "tuurist":
Algas see laevas siidri, õlle, veini, vana tallinaga. Äge kokteil, soovitan nii mõnelegi. Lõpptulemus on hea mõneks ajaks, eriti sellistele nagu mina kes pruugib alkot. suhteliselt harva. Oli vastas takso, mis oli nagu pool limusiin? No, seest oli kardinatega ja taga oli ümmargune iste, tulukesed särasid laes jne. Kui ma nüüd meenutan, siis pole ma veel teistusuguse mitme-inimese taksoga soomes sõitnud. Viidi meid Tavista klubisse mis pidi olema üks Helsingi kõvemaid kohti. Ma mäletan ruudulist põrandat häguselt. Ja siis esinemist, ning ära sõitu Peeguste poole. Ja iga minut hakkas kainus kohale jõudma ja lõpuks ma olin täitsa kaine. Jeiiii....
Peeguste pool oli uus lemmikloom, roheleeguan. Rahvale kui tuntud iguaani nimega. Nii lahe tegelane oli :) Ta oli alles pisike, aga sabaga juba virutas mis hirmus. Ja tal oli hea komme nimega zoom-out. No vot, see tegelane tahab suureks saades 2x2m "puuri". Juba see pisike koht mis tal oli, noh, selline elamine millest tavalised puuriloomad vaid unistavad, nägi juba nii kallis välja, et mul ei jätkunud sõnu. Aga Viktoria ütles, et kavatseb suuremas korteris elama hakata ja loomake saab endale päris oma toa. Lahe. Tol öösel tabas mind meeletu mürgitus, elasin kuidagi üle ja plaanisin tõsimeeleslt kiirabi kutsumist kuni siis lõpuks jäin magama.
Hommikul oli siis sõit Tampere poole. Hilinemisega 2h. kus teine bänd(Kummikameli ) ootas meid suht ebakannatlikult. Mõtelisn juba autos, et heidan hinge. Aga näed ellu jäin, rsk. Mingi hetk suutsin juua mahla ja süüa ära ühe saiakese. Õigemini selle sisu, mis oli nagu täidlasem kui lihtsalt tainas. Jõudsime sinna ja mängisime kohas "Klubi" mis oli jällegi selle linna kõige popim rock koht. Seekord ma mäletan seda, et ma mäletasin kõike :P Paha olek hakkas tasapisi taanduma. Kuid mitte täiesti. All ruumis oli saun ja vähe ruumi. Ning külmkapp täidetult õllede/siidrite/viina ja veega(see kõik läbis 4 kontserti kohta) Rahvas nagu alati - kontsert kesmisest parem. Öömaja Omenahotelis mis oli lahe kuna seal oli privaatsus igas mõttes. Ei mingeid adminne jne. Igast uksest pääsed läbi koodiga milleks oli 61711. Kui kunagi pean valima soomes hotellide vahel siis valin kahtlemata selle koha kasuks.
Sõit Tamperes Turku. Ikka oli vähe kehv olla. Koht taaskord Klubi aga selle vahega et u. 5 aastat tagasi olin ma seal olnud. Turku ja Tampere on nagu pea, et ühe vitsaga löödud. Nagu enamus soome linnasid. Kuid mõelmad on meeldivamad kui Helsingi. Jälle soe söök. No küll seal hoitakse ikka :) Ja samamoodi täidetud kapp. Kontsert hea. Teised bändid ka. Et ikka oleks aru saada siis oli kolme lillekese juubel :P Meie, Kumikameli ja Radiopuhelimet. No nalja oli igal pool nii, et upu või ära. Öö taaskord seal õunahotellis koodiga 48248. Muuseas hotell oli ületee kontserdi kohast mis jällegi, ei jõua ära kiita soome orgunni.
Turkust Helsingisse. Autopeale oli ilmunud veel üks inimene, see tähendas ühe koha puudust või iilgelt ebamugavat sõitu. Ohverdasin ennast ja läksin rongile. Rongid head ja mugavad, nagu seal maal ikka, aint hind oli krdi jube, meie rahas u. 380 krooni, aga sellest piletist tuleb veel juttu... Igastahes sõitisin siis sellega Helsingi poole ja kutsusin õekese vastu endale. Kõik oli tore välja arvatud kivi-kaljudest läbi sõidud mis lõi kõrvad hullult lukku, isegi nii, et valus oli. Ja seda päris mitu korda. Rongi seinad tõmbas ka kummi. Kiire, mugav, puhas. 2h. oli kohal. Restoran rongis jne. Mina sinna ei läind kuna ma olin nii väsinud, et ei suutnud ennast toolilt püsti ajada, rääkimata seljatoe alla laskmisest.
Soome loodus on sügisel ikka lõpp ilus...
Helsingi, pool kodulõhna juba tunda. Vastas õeke ja suundume alla tunnelisse mulle särki ostma. Leidisme kiiruga ühe st. tema leidis ja padavi kiirel sammul sadamasse. Bronnid olid kõik minu käes, seega kui poleks olnud mind oleks... hehee.... nalja oleks (iivel naer)
Sadamas küsitakse mult rongipiletit. Hurraaa, ma olen selle ära kaotanud, seega raha selle eest tagasi ei saa... bööööö (N) Stupid me! Ilmselt kukkus taskust välja kui raha helgedelt jagasin asjade eest.
Ja laev... Rosella, samaga millega läksime sinna. Õudne, igav, igav ja veelkord igav laev. Oktooberfest käis ka seal. Minnes oil isegi päris lõbus, soolakringlid ja karaoke :D
Mängisin maha oma 4€ kasiinos. Mnjah, aga mida nende kolikatega teha siin?
Kodu, hurraaa, hurraaa, hurraaaa.... Kass, pai, pai, pai... Paar tundi magamist ja Munga sünnipäevale, kus Anni oli taaskord teinud megapalju megahäid sööke. Ma enam ei jaksa kirjutada.... sry. Teine kord proovin rääkida mida seal pakuti, igastahes kõht hakkab nüüd ka veel nurru lööma.
Sealt Caffesse kus Kumikameli oli mängind ja Radio mehed mängisid. Eestis meile süüa ei antud. Ka joogiga oli vähe nirumalt. Kontsert, väsinud kõik aga ok. Lõpp tähekese kogu asjale pani see, et Kumikameli laulja ja kitarrist võtsid end tagaruumis paljaks ja läksid lavale ja korraladisd korraliku show laval. Asi mida on raske sõnadesse panna. Seda oskan sõnastada, et mu lõualihased läksid naerust nii krampi, et valus oli.
Ja siis kodu, kodu, kodu, koht mida ma armastan :)
Nii huvitav kas keegi selle läbi ka nüüd luges? Vaevalt... Mina ka mitte, homme, praegu aga magama.
Algas see laevas siidri, õlle, veini, vana tallinaga. Äge kokteil, soovitan nii mõnelegi. Lõpptulemus on hea mõneks ajaks, eriti sellistele nagu mina kes pruugib alkot. suhteliselt harva. Oli vastas takso, mis oli nagu pool limusiin? No, seest oli kardinatega ja taga oli ümmargune iste, tulukesed särasid laes jne. Kui ma nüüd meenutan, siis pole ma veel teistusuguse mitme-inimese taksoga soomes sõitnud. Viidi meid Tavista klubisse mis pidi olema üks Helsingi kõvemaid kohti. Ma mäletan ruudulist põrandat häguselt. Ja siis esinemist, ning ära sõitu Peeguste poole. Ja iga minut hakkas kainus kohale jõudma ja lõpuks ma olin täitsa kaine. Jeiiii....
Peeguste pool oli uus lemmikloom, roheleeguan. Rahvale kui tuntud iguaani nimega. Nii lahe tegelane oli :) Ta oli alles pisike, aga sabaga juba virutas mis hirmus. Ja tal oli hea komme nimega zoom-out. No vot, see tegelane tahab suureks saades 2x2m "puuri". Juba see pisike koht mis tal oli, noh, selline elamine millest tavalised puuriloomad vaid unistavad, nägi juba nii kallis välja, et mul ei jätkunud sõnu. Aga Viktoria ütles, et kavatseb suuremas korteris elama hakata ja loomake saab endale päris oma toa. Lahe. Tol öösel tabas mind meeletu mürgitus, elasin kuidagi üle ja plaanisin tõsimeeleslt kiirabi kutsumist kuni siis lõpuks jäin magama.
Hommikul oli siis sõit Tampere poole. Hilinemisega 2h. kus teine bänd(Kummikameli ) ootas meid suht ebakannatlikult. Mõtelisn juba autos, et heidan hinge. Aga näed ellu jäin, rsk. Mingi hetk suutsin juua mahla ja süüa ära ühe saiakese. Õigemini selle sisu, mis oli nagu täidlasem kui lihtsalt tainas. Jõudsime sinna ja mängisime kohas "Klubi" mis oli jällegi selle linna kõige popim rock koht. Seekord ma mäletan seda, et ma mäletasin kõike :P Paha olek hakkas tasapisi taanduma. Kuid mitte täiesti. All ruumis oli saun ja vähe ruumi. Ning külmkapp täidetult õllede/siidrite/viina ja veega(see kõik läbis 4 kontserti kohta) Rahvas nagu alati - kontsert kesmisest parem. Öömaja Omenahotelis mis oli lahe kuna seal oli privaatsus igas mõttes. Ei mingeid adminne jne. Igast uksest pääsed läbi koodiga milleks oli 61711. Kui kunagi pean valima soomes hotellide vahel siis valin kahtlemata selle koha kasuks.
Sõit Tamperes Turku. Ikka oli vähe kehv olla. Koht taaskord Klubi aga selle vahega et u. 5 aastat tagasi olin ma seal olnud. Turku ja Tampere on nagu pea, et ühe vitsaga löödud. Nagu enamus soome linnasid. Kuid mõelmad on meeldivamad kui Helsingi. Jälle soe söök. No küll seal hoitakse ikka :) Ja samamoodi täidetud kapp. Kontsert hea. Teised bändid ka. Et ikka oleks aru saada siis oli kolme lillekese juubel :P Meie, Kumikameli ja Radiopuhelimet. No nalja oli igal pool nii, et upu või ära. Öö taaskord seal õunahotellis koodiga 48248. Muuseas hotell oli ületee kontserdi kohast mis jällegi, ei jõua ära kiita soome orgunni.
Turkust Helsingisse. Autopeale oli ilmunud veel üks inimene, see tähendas ühe koha puudust või iilgelt ebamugavat sõitu. Ohverdasin ennast ja läksin rongile. Rongid head ja mugavad, nagu seal maal ikka, aint hind oli krdi jube, meie rahas u. 380 krooni, aga sellest piletist tuleb veel juttu... Igastahes sõitisin siis sellega Helsingi poole ja kutsusin õekese vastu endale. Kõik oli tore välja arvatud kivi-kaljudest läbi sõidud mis lõi kõrvad hullult lukku, isegi nii, et valus oli. Ja seda päris mitu korda. Rongi seinad tõmbas ka kummi. Kiire, mugav, puhas. 2h. oli kohal. Restoran rongis jne. Mina sinna ei läind kuna ma olin nii väsinud, et ei suutnud ennast toolilt püsti ajada, rääkimata seljatoe alla laskmisest.
Soome loodus on sügisel ikka lõpp ilus...
Helsingi, pool kodulõhna juba tunda. Vastas õeke ja suundume alla tunnelisse mulle särki ostma. Leidisme kiiruga ühe st. tema leidis ja padavi kiirel sammul sadamasse. Bronnid olid kõik minu käes, seega kui poleks olnud mind oleks... hehee.... nalja oleks (iivel naer)
Sadamas küsitakse mult rongipiletit. Hurraaa, ma olen selle ära kaotanud, seega raha selle eest tagasi ei saa... bööööö (N) Stupid me! Ilmselt kukkus taskust välja kui raha helgedelt jagasin asjade eest.
Ja laev... Rosella, samaga millega läksime sinna. Õudne, igav, igav ja veelkord igav laev. Oktooberfest käis ka seal. Minnes oil isegi päris lõbus, soolakringlid ja karaoke :D
Mängisin maha oma 4€ kasiinos. Mnjah, aga mida nende kolikatega teha siin?
Kodu, hurraaa, hurraaa, hurraaaa.... Kass, pai, pai, pai... Paar tundi magamist ja Munga sünnipäevale, kus Anni oli taaskord teinud megapalju megahäid sööke. Ma enam ei jaksa kirjutada.... sry. Teine kord proovin rääkida mida seal pakuti, igastahes kõht hakkab nüüd ka veel nurru lööma.
Sealt Caffesse kus Kumikameli oli mängind ja Radio mehed mängisid. Eestis meile süüa ei antud. Ka joogiga oli vähe nirumalt. Kontsert, väsinud kõik aga ok. Lõpp tähekese kogu asjale pani see, et Kumikameli laulja ja kitarrist võtsid end tagaruumis paljaks ja läksid lavale ja korraladisd korraliku show laval. Asi mida on raske sõnadesse panna. Seda oskan sõnastada, et mu lõualihased läksid naerust nii krampi, et valus oli.
Ja siis kodu, kodu, kodu, koht mida ma armastan :)
Nii huvitav kas keegi selle läbi ka nüüd luges? Vaevalt... Mina ka mitte, homme, praegu aga magama.
kolmapäev, oktoober 04, 2006
Tellimine:
Postitused (Atom)