Kaunil neljap. jäin rattaga vihmahoogude kätte, väga põnev oli, et kui tavaliselt saad kuhugigi põgeneda siis rattaga pole muud kui sõida edasi, sest et suurt vahet pole enam, nii kui nii on reietel pükste 4x raskus ja kapuuts lendab tuulega peast minema. Noh aga nagu ikka, pole suhkrust tehtud ja punkti B kuhu tahtsin jõuda, see õnnestuski. Baltijaama turule. Turg on koht kus vaadatakse rattureid kui mõrtuskaid. Eidekesed pistavad kisama. Veel hullem on keskturu kandis rattaga olla, seal hakkavad baabuskad juba 30m. kaugusel nagu noored kitsed jooksuajal kepselema paremale ja vasakule, nagu ma tahaks neid alla ajada. Kui kõrvale jõuad siis ütlevad midagi venekeeles - jah, kui kurb, ma ei saagi aru mis nad öelda tahavad.


Mu õeke kes on haige, viisin talle sellise geniaalse mängu nagu Caesar3. tegemist siis strateegiaga, ajastus on vana-rooma. Nii sii,s olen ma eilsest peale vastanud kõnedele, mis ma tegema peaks, et mu linn kogaueg maha ei põleks? Aga mida teha, et majad kokku ei kukkuks. Kuidas neile süüa anda jne jne. Lõpuks oli ta omadega nii miinuses et Caesar pani ta 1 aastaks vangi :D Ma ei tea kuidas tal küll õnnestus kogu raha ära raisata. Mäletan kuidas ma seda mängu mängisin, ühe korra tuli suurest ahastusest pisar silma, kui pool linna lihtsalt katku ära suri. Ja kui küsida inimestelt arvamusi linna kohta siis on tüüpiline, et siin on nii palju tööd, et ma ei jaksa ära teha, see linn on nii igav... aitäh teile, minge siis metsa jalutama. Stelkin ütles ka nende põlengute kohta geniaalselt, et kas pole siis õpetatud, et lahtist tuled ei jäeta järelvalveta. Aga noh seda mängu saavad geeniused mängida, minul läks see linn lõpuks nii suureks, et ma lihtsalt ei suutnud seda hallata ja peale seda jägi see mäng sinnapaika.

Ülehomme saab juba Paikusele, hurraaa :)

Kass ja tabletid

Siiani olen ma lugenud neid müstilisi lugusid, kuidas kassile tabletti sisse sööta ja naernud selle peale, et "lõpuks võta ise kaks aspiriini ja heida pikali"
Noh, nüüd oli mul ise see kõik vaja läbi elada. Proovisin seda neetud tabletti eile kassile anda , lootusetu, lõpuks purustasin ja segasin tuunikalaga, oh ei ega see maius ka kõlba. Täna sidusin ta rätiku sisse kinni, lootuses nõdna kassile tablett suhu saada, lõppes nagu eilegi, tablett sülitati suure kaarega välja ja joosti minema. Noh nüüd ei saandud ta minema joosta aga lõpuks hakkas sisisema, seni kuni lõpuks pidin ta lahti laskma. Katsetasin siis sedasi, et litsusin tableti puruks, segasin veega ja tõmbasin süstlasse(loogiline ilma nõelata) ja üritasin seda siis tagahammaste vahelt tasakesi suhu lasta. Hehh, lootusetu, lõpuks tema lõugas ja sises ja mina muudkui ninnunännutasin. :) Aga antud sai, lõpuks mul oli tunne, et ta ei neelanudki eriti alla midagi, kui ma ta lahti lasin sülitas päris korraliku koguse lauale tagasi ja läks jälle kogu komjant lahti.
Nii palju siis kassile tablettide andmisest.

Loomakeskne jutt

No mis tunne peab olema kui lähed tööle ja äkki on su töökoha köögist saanud homaaride tapamaja ja surnuaed? Pole just kõige meeldivam. Mees, vuntside ja kuldhammastega paneb naerusuil vähke vette. Noh jah nad pole ju vähid, nad on suuremad, aga ikkagi, masendav. Ja rõõmsalt elevuses nagu väike poiss, tõmbab külmkapi ukse lahti, tõstab karbi kaane üles ja seal liikus viimaseski kitsikuses jääpakkide vahel 10 looma, kõigil sõrad kummidega kinni ja pilgutasid silmi. No kurat, lööge maha ja külmutage ära. Oleks läinud hea inimesena ja viinud nad randa, kummid lõhkunud ja merre visanud... täpselt ei kujuta ette mis neist seal saab, ilmselt surevad kohe aga vähemalt nad ei koole külmas karbis kusagil köögis. Kõige selle peale öeldi, et "nad on ainult olevused" Jah, ka sina ärimees oled olevus, järgmises elus saab sinut homaar, keed tasapisi potis punaseks.

Reklaam, koertele pannakse klapid pähe, noh u. et väga hea, nad kuulavad Sky+ ja ei jookse minema. Miskipärast mäletan oma lapsepõlvest, koerale klappide päheasetamine ja sealt veel mingi muusika laskmine lõppes koerakese põgenemisega ning arusaamatute kuid ähvardav silmside. Kõige hämmastavam oli reklaami lõpp, kus uhke häälega sõnati "Testitud loomade peal, ohutu sinujaoks" Kõik, ma ei ütle enam midagi...