Hm... ja peale selle, et umbes mingi aeg tagasi külmetasid varbad on saand nüüdseks mu näppudest sinised sõrmed mis on kaetud härmatisega... toas kus ulub jäine õhk ja kõik kohad on jääpurikaid täis... ühes nurgas sajatab isegi lund... Põrand on küll parketist aga ragiseb nagu kevadine jää ja kass kes on muidu kass, aga nüüd on ta jääkaru, seda oli juba ennem aimata, et ta funktsioon oma elus saab olema edaspidi teiseks kehaks muutumine, kuna ta algselt oli juba valge. Ühesõnaga ma korraks karjun KÜLM ON!!! Aitäh, rohkem proovin selle kalla mitte vinguda... Sest mis kõige parem, - suurem osa sellest on veel ees.

Valgus

Täna oli terve park täis topitud küünlaid, tõrvikuid, elktrit tarbivad tulukesed, prosesid ja noo igast asju. Ja muidgi selle kõige kauni vahel vastikult palju rahvast, enamus kindlasti mägedelet tulnud kaema. Inimesed looklesid mööda radasid massidena... liikusid massid ühtses rivis ülesse parki... jäi mulje nagu sealt lõppeks nende elu. Marsivad ülesse ja kukkuvad kuhugi sügavasse kuristiku. Ja kogu see jant läks maksma 2,1milj. krooni. Hm, ilu sellise summa eest paariks tunniks? Ja üleüldse kuhu nad panevad kõik need plekkkarbid mille sees olid küünlad, klaasist "anumad"? ja tõrvikud. Viimastega mõtlesin, et üks õnnetu vanem onuke sättis neid ükshaaval, lõi maapinda kinni ja hakkas süütama. Kui oli ühe kvartali põlema saand siis kindlasti tuli tagasi vaatama kas alguses on ikka kõik ok aga nendes oli lambi õli juba otsa saand ja ära kustunud, jäi nukra näoga vaatama pisar silmanurgast voolamas ning õnnetult ohates... Ja nii mitme kvartaliga kuni ta läks hulluks ja teatas ülemusele, et tema lahkub töölt. Oh, nii lihtne ongi inimesi hulluks ajada. Tööl olen pand aegajalt mängima muusika mis muudab olijad mõtlikuks. Erandlikult iga kord kui see mängib tulevad inimesed sisse, rõõmsalt, lalisevad ja mingi hetk käib klõps ning kõik istuvad nukralt oma jookide taga, enam ei suhelda vaid mõeldakse omi mõtteid. Nii lahe :]
Ja mis kõige ägedam, köetakse!!! Enam ei pea õhtuti lõdisema külmas vaid nüüd soojendab radiaator meeldivalt külge...

Romeo ja Julia vol2

Esimene kord ma mainisin kes võiks neid mängida, teinekord mainin seda, et ma tulin just sealt etenduselt. Ei teagi kus kohast alustuada.... esmalt tegi mu kallis õeke Stella selle pileti välja ja see pilet maksis 420.- püha rist küll... ma ütlen ausalt, et 420-ne eest polnud seal küll mitte midagi vaadata. Ok, Kõre, see kelle nimi mul iialgi meelde ei jää.... Andres Disav... Idavs... Nidsi.... ei saa kirjutada nii keerulist Tatari(?) nime noh :) Vilgats ja Kreem mängisid oma osad profilt välja. Peale ühe, nimelt Kreemi, on nad kõik minuteada näitlemist õppinud aga ka viimane jättis osava mulje. Ülejäänud olid puhtad amatöörid eesotsas Elva Legendi nüüdseks paradise crwe laulja kristjan kasearuga... Noh ok aga andestame.... Õpivad veel, kehv oli aga noh elas üle. Toon ühe katkendi

17.09.2006 19:25
Sõnum	Issand kui hea muusikal..Appi...esimese vaatuse ajal ma ju naersin kõhu kõverkas ning õnne pisarad tulid ka.ning teise vaatuse ajal pidin ma ´kurbusest nutma hakkama.mõni pisar siegi juba voolas...Ma ei suuda seda etsndust sõnadega kirjeldada.seda tuleb minna ise vaatam.Nii hea elamuse sain ma sellest.teveks eluks jääb see mulle meelde:)

Mina arvan, et ma olen homseks selle unustanud. See vist rohkem mõeldud teismeslistele... tõesti isegi mitte vist, vaid ongi...
Aga üks on kindel, kui Andrew Lloyd Webber ütles Moskva uudistes, et on saanud tugeva inspiratsiooni raamatust "Meister ja Margarita" ja plaanib sellest muusikali teha siis lähen seda ükskõik kuhu kindlasti vaatama.
Ja parim mida siiani on õnnestunud näha on oli ja loodetavasti jääb - Moulin Rouge. Kasearul on veel palju õppida McGregory häälelt...

10 päeva... andestust andke mulle. Nüüdsest olen ma ju tööinimene. U. sama kaua olen töödand ja nüüd hakkab rütm sisse tulema. Muidu oli nii, et töölt koju ja kolaki magama... hommikul ülesse ja tööle. Vahepeal natuke ka kodus korda pidanud. Aga jah nüüd juba nagu mainisin hakkan rütmiga ära harjuma ja iga päev tuleb nagu tunnike juurde tegutesmise tahet. Kummaline kuidas tegelikult üks inimkeha toimib. Isegi mitte kummaline vaid imeline. N. eile oli nii, et ma olin 24h jooksul maganud kõigest pool-h minutitega, sealjuures 16h liikusin pidevalt ringi ja sain istuda kokku 2h? hea kui niigipalju välja tuleb. Ohh küll ma olen tubli :P No vot ja nüüd on Katlin Hukoga eestisse. Fun! :)
Käisime loomaaias ja noo võrreldes sellega mis Pirjo oma blogisse kirjutas on meil olukord palju trööstitum.
Katlin ja Eliisa rääkisid, kuidas nad kord käisid loomaaias just siis kui tiigrid paaritusid. Selline möirgamine oli olnud, et lähedal olles pidi kõrvad kinni panema.
Noh, tegelt oli seal ka ilusaid asju. Enamus kohad olid päris kenad. Pole enam puure vaid pleksi-klaasist mingid seinda ja puit. Ilus, ja troopika-maja oli ka ilus. Seal oli krokodilli ja mingi kilpkonnlane. Ja nende basseini põhja oli palju münte loobitud. On ikka värdjad küll ma ütlen noh! Oleks ma näind ise oma silmaga kedagi loopimas siis oleks paar krõbedat sõna kohe öelnud... Nad võiks teha piraajade akvaariumi lahtiseks. Las loobivad sinna aga kuidagi nii, et kalad saaks loopija kätte ja münte alla ei neelaks.
Niih, pilte ei saagi lisada miskipärast. Eks ma siis panen hiljem. Ja noh mõnesmõttes oli seal lahe just need uued osad aga nendest ma ei räägi muidu saab üldmulje rikutud :P
Hm... nüüd tulid muud mõtted vahele ja kirjutamise laine möödus...
Et siis jälle, proovin tihedamini :]

Lived

Niih, eile oli järjekordne Zhuuti live. Seekord siis kinomajas ja mingi indi üritusel. Rahvas istus pimedas saalis ja plaksutas siis kui viisakas oli. Appi, kui hirmus see oli.... Ja sealt ka üli-igav esinemine meie poolt. Õnneks sai suht ruttu see jama läbi, kitarri panin papaa Lexsusesse ja lippasin edasi mööda vanalinna õhtust aurat ja porilompe Ultima Thulet kuulama.

Oi see oli hea, kuid kergelt logisev etteaste nende poolt. Rahvas kõik istus ja kui just oli endal sama kogemus siis päris kurb oli vaadata. Aga noh eks neil ole kogemust sellest valdkonnas 19 aastat rohkem kui meil. Seega paksu nahka on nad kõvasti vast kasvatanud. Eriti võrreldes sellega mis tollases liidus tuuritades koos Tõnis Mäega ja millised massid siis käisid kuulamas.

Ja muidugi need ahvid kes tantsupõrandal on. Kes hoogsal valsisammul lendavad ribidesse, näkku, kõhtu, varvastele. Ja eile oli taaskord seal üks vastik somm, kes oli selline ligi 50 aastane, suht kõhna selliste kohta ja pikkade blondide juustega. Neid juukseid, mis hobusesabas meeldis tal seal hirmsasti lehvitada ja endal oli tal väga rahulolev nägu. Kuni ta panni oma peaga mulle kuklasse sellise kõmaka. 9ndal tuleb Amigos Thule, vot seal saab neid hambad ristis taluda. Mida küll lubab endale üks täis õginud ja rasvunud somm, viigipükstes, kuldse vööpandlaga ja valge triiksärgiga mis on täis higisatud ning juua täis ja räuskab. Ok, tuleb ära kannatada kui bänd tunneb karjuvat vajadust sellisele publikule mängida.

Hm... ja üllatuseks sain teada et see A-rühma uus lugu on hoopis originaalis Radari oma. Retsept! Ega ükski hea lugu ei saa oli ju enda tehtud :D

Ciiiiirs.... laponia, marjadest mida armastavad karud!

Täna

Täna, täna, TÄNA! nägin ma midagi kummlist. Tuvi... jah, tuvi pole ju iseenesest nii kummaline aga tuvil oli kaelas baranka. Päris õnnetu vaatepilt. Seda oli ka nokitud. Ja ta otsis süüa endale. Hull värk, otsid süüa ja endal ripub söök kaelas aga kätte ei saa. Nüüd jääb loota, et ta jääb vihma kätte ja tasapisi laguneb see tal kaelas ära. Äkki keegi jõhkard oli selle talle kaela pannud aga vast ka mitte. Tuvide söömis harjumused on väga kummalised. Kord jälgisin, kui istusin stuudio ees ja sõin oma hesburgerit. Nad loobivad miskipärast oma toitu kohutavalt. Miks? Igastahes ma arvan, et nad seda barankat loopisid karjakesi ja lihtsalt üks õnnetu oli valel ajal vales kohas täpselt õigel hetkel. Ja see ämblik kellest ma ennem rääkisin. Ta ikkagi raibe on jäänd vannitupaa elama, sest sinna on tekkinud suht võimas võrk mida nagu tavaline pisike ämblik pole võimeline ehitama.